Minister: ettevõtjad ei vaidle vastu keskkonnatasude tõusule aastast 2016

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Foto: Mihkel Maripuu

Kuna riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus põhiseadusvastaseks ja kehtetuks keskkonnatasude plaanitust kiirema tõstmise kuni aastani 2015, tuleb keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul suurendada tasusid alates 2016. aastast ning sellele ei vaidle vastu ka valdkonnas tegutsevad ettevõtjad.

Pentus-Rosimannuse sõnul jõustus riigikohtu otsus automaatselt ja valitsus ei pidanud määrusi ise muutma. Otsusega alanesid keskkonnatasude määrad 2009. aastal otsustatud tasemele.

Küll kasvavad kaevandamise, vee tööstusliku kasutamise ja ka saastamise eest makstavad tasud ministri sõnul 2016. aastast. «Ses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate kiituseks tuleb öelda, et keegi ei vaidlusta põhimõtet, mille järgi maavara kaevandamise ja loodusesse jälje jätmise eest tuleb õiglast hinda maksta. Ei vaielda vastu sellelegi, et 2016. aastast alates tasud praegusega võrreldes tõusevad,» lausus ta.

Pentus-Rosimannus märkis, et samas on kõigi jaoks tähtis, et muudatustega saaks arvestada pikemat aega ette. «Minu jaoks on see täiesti mõistlik ja mõistetav soov ja sellest me tasudes muudatusi plaanides ka lähtume,» ütles ta ning lisas, et praegu jätkuvad arutelud organisatsioonidega ja seetõttu pole võimalik tasude tulevasi määrasid praegu veel täpselt öelda.

Valitsus võttis 2009. aastal vastu vee erikasutustasu ja kaevandamistasude määruse, millega sätestati 2010.–2015. aastaks aastate kaupa erinevad vee erikasutusõiguse ja kaevandamisõiguse tasumäärad. 2012. aasta oktoobris otsustas valitsus tasumäärasid alates mullu aprillist muuta ning tõsta tasusid kavandatust kiiremini ja ulatuslikumalt. Algse plaani kohaselt pidanuksid tasud tõusma alates mullu aprillist kuni 2015. aasta alguseni kahel korral umbes viis protsenti, muudatustega aga kolmel korral umbes 20 protsenti.

Muudatustega polnud rahul Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit, kes pöördusid õiguskantsleri poole, et kontrollida aprillist rakendunud kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade põhiseaduspärasust. Õiguskantsler tegi seejärel valitsusele ettepaneku viia määrused põhiseadusega kooskõlla, kuid kuna valitsus polnud sellega nõus, vaidlustas õiguskantsler need mullu suvel riigikohtus.

Aasta lõpus tunnistas riigikohus määrused põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks seniseid tasumäärasid ületavas osas. Vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasude osa, mis ületab seniseid tasumäärasid, peab riik otsuse tõttu tagastama.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et praeguseks on enamik parandusdeklaratsioone esitatud ja enammakstud summad ettevõtetele tagastatud. Maavarade eest on tagastatud 3,8 miljonit, vee eest 0,69 miljonit ja kaevise eest 4000 ehk kokku umbes 4,6 miljonit eurot. «Mõnes deklaratsioonis tuli parandada ka loodusvara koguseid, mistõttu neid vaadatakse läbi põhjalikumalt,» lisas ta.