/nginx/o/2013/02/07/1558868t1hfe42.jpg)
Eurobaromeetri uuringust selgub, et 74 protsenti Eesti elanikest on oma eluga rahul, suurimaks mureks peetakse aga kiiret hinnatõusu.
Kolmveerand Eesti inimestest eluga rahul, enim teeb muret hinnatõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aasta sügisel läbi viidud küsitlus näitas, et 9 protsenti Eesti inimesi on oma eluga väga rahul, 65 protsenti on küllaltki rahul, 21 protsenti mitte eriti rahul ja 5 protsenti üldse mitte rahul. Kokku on Eestis rahulolevaid inimesi seega 74 ja rahulolematuid 26 protsenti.
Euroopa Liidu keskmine rahulolutase oli samal ajal 75 protsenti. Kui Põhjamaades on rahulolevate inimeste hulk üle 90 protsendi, siis naabrite juures Lätis on eluga rahul olijaid 68 ja Leedus 64 protsenti. Kõige rahulolematumad on Kreeka, Portugali ja Bulgaaria elanikud, kelle seast hindab oma elu positiivselt vähem kui 40 protsenti.
Uuringus osalenutel paluti välja tuua ka kaks olulisimat probleemi oma riigis. Eestis peeti nendeks hinnatõusu ja inflatsiooni, mida mainis 50 protsenti vastanutest ning riigi majanduslikku olukorda (33 protsenti) ja tööpuudust (31 protsenti). Üle kogu ELi peetakse suurimaks riikliku tasandi probleemiks tööpuudust, mida nimetasid oma riigi peamise murekohana 22 liikmesmaa elanikud.
Isiklikest probleemidest mainisid Eesti elanikud enim hinnatõusu (57 protsenti), tervise ja sotsiaalkindlustuse teemasid (21 protsenti) ja pensione (18 protsenti). ELis tervikuna tegid inimestele isiklikus plaanis enim muret hinnatõus (40 protsenti), tööpuudus (20 protsenti) ning koduriigi majanduslik olukord ja maksusüsteem (mõlemad 17 protsenti).
Ekspert: rahulolu tähendab ootuste tasakaalu tegelikkusega
Uuringufirma TNS Emor uuringuekspert Aivar Voog selgitas, et rahulolu võib defineerida kui inimeste ootuste tasakaalu tegelikkusega.
Majanduskriisi ajal langes see Eestis viis aastat järjest, kukkudes 79 protsendilt 2006. aastal 69 protsendini 2011. aastal. Esimest korda pärast langusaastaid hakkas rahulolu tõusma tunamullu, kerkides 69 protsendilt 70 protsendini.
Voogi sõnul vähendasid rahulolevate inimeste arvu kriisiajal sissetulekute kahanemine ja maksutõus ning praegune optimism on tingitud majanduslike tingimuste paranemisest. «Inimeste sissetulekud on suurenenud ja poliitiline elu ei ole ka enam nii närviline kui aastal 2012,» ütles ta.
«Eks see aasta näitab, kas jõuame buumiaegsele tasemele tagasi või mitte,» ütles Voog. Selleks peaksid oma elule parema hinnangu andma veel viis protsenti Eesti inimesi.
Voog märkis ka, et Eesti jõudmine Euroopa keskmisele tasemele on suuresti tingitud sellest, et Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides tugevalt langenud rahulolutase on Euroopa keskmise näitaja alla viinud.