Mihhail Kõlvart: Tallinna koolivõrk peab mitmekesistuma, mitte nišistuma

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Heiki Rebane / BNS

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kelle vastutusalas on Tallinna hariduselu, on viimasel ajal saanud lapsevanemate, koolide hoolekogude ja siis poliitiliste oponentide ning võib-olla ehk ka ajakirjanike märklauaks. Koolide liitmine on põhjustanud palju diskussiooni ja vastuseisu, kuigi Kõlvarti sõnul on liitmisplaanid juba aastaid töös. Üheks teravamaks koolide liitmist illustreerivaks näiteks on kahtlemata Sikupilli ja Kadrioru saksa gümnaasiumi ümber toimuv.

Abilinnapea Mihhail Kõlvart, olete öelnud, et koolivõrgu korrastamisega on tegeldud kaks aastat ja liitmisplaan ei saa tulla kellelegi üllatusena. Ometigi on palju teadmatusest tulenevat rahulolematust - miks?

Koolivõrgu korrastamisega on tegelikult pikemalt tegeldud. Eelmise aasta algul võttis volikogu vastu Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021. Enne seda toimusid arutlused, kus esialgu osalesid peamiselt koolijuhid, hiljem olid kaasatud ka hoolekogu esindajad. Korraldatika avalikud arutelud, millest võtsid osa ka poliitikud. Üritusi oli mitmeid ja need toimusid regulaarselt. Hiljem olid koolijuhtidest loodud töörühmad, kus arutlusel olid erinevad variandid. Kui ideekavanditest hakkas kooruma reaalne nägemus, kaasasime protsessi eksperdid Tallinna Ülikoolist.

Selline ühine ja põhjalik töö andis võimaluse koostada dokument, mis võeti vastu eelmisel aastal ja mille sisuks olid erinevad koolivõrgu korrastamise meetmed, sealhulgas ka koolide liitmine. Paraku on pikkade protsesside puhul tavaline see, et reaktsioon avaldub alles siis, kui ideetasand jätkub tegutsemisfaasis.

Näitena - Sikupilli keskkooli ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi liitmine oli teemaks juba kaks aastat tagasi. Tollastel aruteludel oli arvamusi palju, emotsionaalsust ja vastuseisu aga palju vähem. Koolijuhtkondade tasemel aga tekis seisukoht, et tuleb juba midagi otsustada, sest ei saa lõputult ainult arutada.

Praegu ei saa süüdistada ei hoolekogusid ega linna, et ei asutud lastevanemaid toimuvast üksikasjalikult teavitama. Ka hoolekogud tahtsid olla veendunud, et liitmise osas tuleb poliitiline otsus.

Ministeeriumile tuli liitmisplaan siiski üllatusena?

Arvan, et ministeerium oli plaanist teadlik. Praegu toimuvad koolivõrgu muudatused paljudes omavalitsustes. Vahe on selles, milliseid meetmeid rakendatakse. Tallinna linna puhul rakendatakse korraga mitmeid erinevaid meetmeid: koolide ümberkujundamine - mõnedest koolidest kaovad gümnaasiumiosad, koolide liitmine ja kolmas meede on võimalik puhta gümnaasiumite loomine. Loodetavasti koostöös riigiga. Üldjuhul on arusaadav, et ministeerium hoiab kõigil muudatustel silm peal. Teine argument, mis näitab, et minister oli kindlasti Tallinna koolivõrgu arengust teadlik on see, et koolivõrgu korrastamise kava on avalik dokument.See näeb ette ka koolide liitmist. Ei tahaks uskuda, et ministeeriumi ametnikud pole selle vastu huvi tundnud.

Riigigümnaasium tuleb?

Tegime riigile eelmisel aastal EASi kaudu taotluse n-ö puhta gümnaasiumi loomiseks, kuid saime eitava vastuse. Väiksemad omavalitsused said selle võimaluse eelisjärjekorras. Praegu jätkuvad ministeeriumiga läbirääkimised, seega on lootust, et ministeeriumi huvi puhta gümnaasiumi loomiseks Tallinna on siiski olemas.

Mina ei nimetaks seda riigigümnaasiumiks vaid klassikaliseks gümnaasiumiks. Omandivormi küsimus on teisejärguline. Vaja oleks aga huvi tunda riigigümnaasiumisisulise poole vastu.

Miks nii? Kas gümnaasiumide lahutamine põhikoolist ja nende riigiomandisse andmine pole mitte omavalitsusele majanduslikult kasulikum?

Soovimeluua mitmekesise koolivõrgu, kus kõrvuti võivad toimida ka suured koolid, kus on koos õpilased algkoolist kuni gümnaasiumi lõpuni, kuid ka eraldi tegutsevad põhikoolid ja puhtad gümnaasiumid.

See tähendab, et mõne kooli puhul peab ikkagi säilima täistsükli võimalus. Täielik lahutamine ei ole mõistlik kõikide koolide puhul. Liitmine aga küll - optimeerimise mõttes. Kui Kadrioru Saksa Gümnaasium on praegu «kummis» ja ülerahvastatud ning töötab kahes vahetuses, siis Sikupillis on olukord vastupidine - lapsi on seal vähem, kui koolimaja võimaldaks. Koguni kaks korda. Mõlemad koolimajad on see-eest täielikult renoveeritud.

Seega Kadrioru ja Sikupilli koolide liitmisel tulevad majanduslikud põhjused kõigepealt ja alles siis hariduse kvaliteet?

Haridusministeeriumi uus finantseerimisskeem näitab selgelt, et tuleviku perspektiivis ei ole väikeste gümnaasiumide ülalpidamine võimalik. Seega jah, majanduslikust aspektist tuleb lähtuda igal juhul, kuid kindlasti ei tee me järeleandmisiõppetöö sisuliseskvaliteedis.

Tuleb arvestada, et kõnealuste koolide liitumisel peab tekkima sünergia. Kadrioru kool saab võimaluse areneda suuremaks. Suuremale laste arvule saab tagada võimaluse saksa keele süvendatud õppeks, tekib võimalus avada klasse ülelinnalise komplekteerimisega. Samas peab arendama  ka skandinaavia keelte õppe traditsioone, mis on Sikupilli keskkoolil olemas. Tekkiv kool pakuks tulevikus rohkem valikuid, kuid põhifookus jääks saksa keele õppele. Sünergia on võimalik, seda enam, et skandinaavia keeled ja saksa keel on suguluses.

Lastevanemate jaoks on see arusaamatu. Kaks erineva tausta ja traditsioonidega kooli, väga erineva tasemega õpilased - kas te tulevases koolis vaenuõhutamist ei karda?

Kui koolil on arengupotentsiaal, siis seda ressurssi tuleb suurendada. Antud juhul on kõige tähtsamaks ressursiks ikka inimesed, aga ka ruumid. Pole kuidagi korrektne, kui käsitleme teise kooli lapsi probleemina. Sellist retoorikat, etüks laps on rohkem väärt või a priori  parem kui teine laps, ei tohi Eestis lihtsalt olla.Vastasel korral suurendame kõikvõimalikke hierarhiaid  ühiskonnas ja kaotame sotsiaalses mobiilsuses. Mõlema kooli õpilased on oma  potentsiaaliga, mida saab arendada üheks suureks õppeasutuseks kui säilitada tervikuna kõik see hea, mis oli olemas eraldi koolides.

Miks ei kaalutud Kadrioru koolihoone laiendamist ja näiteks Sikupilli koolihoone funktsioonide muutmist?

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoone laiendamine on olnud teemaks. Paraku ei luba seda tänane detailplaneering. Kui detailplaneeringut muuta, lisaks see mõned aastad ning renoveerimine ja koolivõrgu korrastamine lükkuks teadmata tulevikku. Juurdeehitus saab olla maksimaalselt 30 protsenti, mis tuleks staadioni arvelt. Sikupilli hoone funktsioonide muutmise kohta võiks küsida - milleks teha nii keerulisi skeeme, kui lähestikku paiknevad kaks väga heas korras koolihoonet, millest üks vajab juurde õpilasi, teisel aga on neid rohkem kui koolihoones mahub.

Kuidas saab toimima kool ühe asutusena, kui selle kaks hoonet asuvad teineteisest 1,2 kilomeetri kaugusel?

Koolide kaugus teineteisest ei mõjuta oluliselt kooli igapäevaelu. Ühe astme õpilased ei hakkaks käima kahe koolimaja vahet. Tõsi, õpetajatel tuleks liikuda koolimajade vahel küll. Mis puudutab liikumisteid ja busside liikumist koolihoonete vahel, siis need tehnilised lahendused on täna töös ja loomulikult püüame leida kõigile parima variandi.