Pühendumine toob tunnustuse ja elutööpreemia

Enn Põldroos Foto: Peeter Langovits

Enn Põldroos (80) arvab, et võimalust olla ajaloo epitsentris ja seda kogu temperamendi ja pühendumusega kaasa teha on antud vähestele.

Sõnum elutööpreemia määramisest ja õnnitlus, mille Enn Põldroosile esimeste hulgas vahendan, võtab teda sõna otseses mõttes õhku ahmima. «Oih! Misasja! Aitäh! Kui hingekosutav!» on esimene reaktsioon.

Viimastel aegadel Mulgimaa talus koos abikaasa Rita ja koeraga (koertega? – telefonikõne taustal kuuldub haukumist) eraklikult elav ning hapnikuballoonist ja -voolikust sõltuv mees on silmanähtavalt või õigupoolest kõrvukuuldavalt liigutatud. Küsimusele, mis perioodi ta ise oma kunstniku elutööst olulisimaks peab, ei tule pikalt vastust oodata. See on periood, mis seostub 1968. aastaga. Värskelt ilmunud «Eesti kunsti ajaloos 1940–1991» iseloomustatakse neid aegu kui modernismi lõppmängu.