Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Keskerakond vaidleb ministeeriumiga: kuidas arvutada õpetaja keskmist palka?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Koolitunnis.
Koolitunnis. Foto: SCANPIX

Haridusministeerium selgitas täna, et võtab õpetajate keskmise palga arvutamisel aluseks õpetaja ametikohtade, mitte inimeste arvu, Keskerakond aga leiab, et arvestada tuleks reaalse töötajate arvuga.

Argo Kerb haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitas, et Eesti munitsipaalkoolides ehk omavalitsuste koolides töötab 12 892 füüsilist õpetajat, õpetaja ametikohti on aga 10 578.

Nendest 7403 töötab täiskohaga ning teised erineval osakoormusel. «Osakoormusel ongi väiksem palk, kuid palgastatistikates mõõdetakse keskmist palka alati täiskohale taandatuna,» selgitas Kerb.

Ta tõi näiteks, et kui koolis on kaks õpetajat 0,5 koormusel 500-eurose palgaga ning kaks õpetajat 1,0 koormusel 1000-eurose palgaga, siis kokku on koolis kolm õpetaja tegelikku ametikohta ning keskmine täiskoha palk on 1000 eurot.

Keskfraktsioon: klassi ees annab tunde õpetaja, mitte ametikoht

Ministeeriumi arvutuskäik õpetajate palga suuruse kohta näeb välja nii, et kui tänavu antakse omavalitsustele õpetajate palgatoetust 166 miljonit eurot ja Eestis on 10 578 õpetaja tegelikku ametikohta, näitab jagatis, et keskmiselt saab täisametikoha kohta maksta sellel aastal riigi toetusest vähemalt 976 eurot palka. «Kui inimene töötab osakoormusel, siis saab ta ka osakoormuse palka,» teatas ministeerium.

Sellist arvutuskäiku kritiseeris täna teravalt riigikogu Keskerakonna fraktsioon, öeldes, et ametikohtade kaupa keskmise palga arvutamine on statistika väänamine. Endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul ei näita haridusministeeriumi arvutatud palgatase Eesti keskmise õpetaja seisukorda.

«Aaviksoo keskmist õpetajat ei eksisteeri,» ütles ta. «Muidugi on olemas õpetajaid, kes töötavad osakoormusega, aga on ka neid, kes töötavad pooleteise või kahe koha peal. Ministeeriumi arvutuskäik ei näita kohe kindlasti keskmise Eesti õpetaja palka. Kui õpetajate palk oleks reaalsuses 976 eurot, siis ei oleks ühiskonnas nii suurt rahulolematust ning õpetajad ei räägiks uuest streigist.»

Keskerakond teatas ka, et lähtub õpetajate palga arvutamisel Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest, mille järgi on Eestis14 203 õpetajat, mis teeb nende keskmiseks palgaks 727 eurot kuus. Ministeerium tõrjus seda väidet, öeldes, et ei saa eeldada, et osa- ja täiskoormusega töötajad saavad sama suurt palka.

12 900 õpetajat 10 600 ametikohal

Haridusministeeriumi andmetel oli Eestis eelmise aasta 10. novembri seisuga kokku 12 892 õpetajat ja 10 578 õpetaja ametikohta.

0,1-0,4 ametikohaga töötas seejuures 2176 õpetajat, 0,5-0,9 kohaga töötas 3313 pedagoogi ja valdav osa (7403) õpetajaist töötas täiskohaga või veelgi suurema koormusega. Eesti õpetajate keskmine koormus oli 0,82 ametikohta.

Tagasi üles