«Lisaks tekib küsimus, kas ja millist kohaliku omavalitsuse ülesannet munitsipaalpoe asutamine täidab ja kas see on nii linnale kui ka vaesematele kodanikele kõige mõistlikum lahendus? Kui kaupluse rajamise eesmärk on vähendada vaesemate elanike kulutusi toidu- ja esmatarbekaupadele, siis esmapilgul tundub, et konkreetsele sihtrühmale suunatud sotsiaaltoetused annaksid ehk parema tulemuse,» ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai.
Kaupmeeste esindajatel tekib seoses munitsipaalpoe riigihankega ridamisi küsimusi. Kuigi rajatav munitsipaalpood ei taotle kasumit (aga miks peaks siis üldse keegi hankes osalema?), siis tekib küsimus, kas määratud hindadega kauplemisel kaupade juurdehindlus katab ära ka muid kulusid peale toidukaupade riknemise. Ehk firma, kes linnaga sõlmib lepingu kaupluse pidamiseks, saab tagada, et töötajate palgad ei ole jaekaubandussektori keskmistest palkadest madalamad.
«Siinjuures peab märkima, et statistikaameti andmetel moodustasid 2013. aasta kolmandas kvartalis toidukaupluste kogukuludest tööjõukulud koos maksudega 7,5 protsenti, ostetud kaubad kogukuludest 84 protsenti. Kaubanduslik juurdehindlus on keskmiselt 19 protsenti. Linn lubab, et kaup on odav, kuid nüüd selgub, et selle ülesande täitmiseks soovib sõlmida kaubandusketiga lepingu,
Kaasaja majanduses, kus pidevalt toimuvad muutused maailmas, ei ole Merilai sõnul reaalne etteulatuvalt 24 kuuks kohustada kauplust müüma tarbijale kaupu lepingus esitatud ostukorvis määratud hindadega.
«Hanke üheks põhitingimuseks on, et niinimetatud munitsipaalkaupluse ostukorvis olevaid tooteid müüakse hankija, ehk Tallinna Turgude määratud hinnaga, kusjuures hinda on õigus korrigeerida minimaalselt üks kord kuus. Plaanis ei ole tooteid müüa fikseeritud madala marginaaliga, vaid luuakse hinnavõrdluse süsteem, mis peaks pakkuma munitsipaalkaupluses turu soodsaimate hindadega võrdseid hindu,» ütles Merilai.