/nginx/o/2014/02/12/2817078t1h884f.jpg)
Kaupmeeste Liit kui ettevõtjate ühendus ei toeta munitsipaalkaupluse rajamist, mis tugineb Tallinna linna ja riigi eelarvele ning leiab , et kohaliku omavalitsuse toetusel ehk riigiabil töötav munitsipaalkaupluse loomine on ilmselt seotud ebaausa konkurentsiga.
«Lisaks tekib küsimus, kas ja millist kohaliku omavalitsuse ülesannet munitsipaalpoe asutamine täidab ja kas see on nii linnale kui ka vaesematele kodanikele kõige mõistlikum lahendus? Kui kaupluse rajamise eesmärk on vähendada vaesemate elanike kulutusi toidu- ja esmatarbekaupadele, siis esmapilgul tundub, et konkreetsele sihtrühmale suunatud sotsiaaltoetused annaksid ehk parema tulemuse,» ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai.
Kaupmeeste esindajatel tekib seoses munitsipaalpoe riigihankega ridamisi küsimusi. Kuigi rajatav munitsipaalpood ei taotle kasumit (aga miks peaks siis üldse keegi hankes osalema?), siis tekib küsimus, kas määratud hindadega kauplemisel kaupade juurdehindlus katab ära ka muid kulusid peale toidukaupade riknemise. Ehk firma, kes linnaga sõlmib lepingu kaupluse pidamiseks, saab tagada, et töötajate palgad ei ole jaekaubandussektori keskmistest palkadest madalamad.
«Siinjuures peab märkima, et statistikaameti andmetel moodustasid 2013. aasta kolmandas kvartalis toidukaupluste kogukuludest tööjõukulud koos maksudega 7,5 protsenti, ostetud kaubad kogukuludest 84 protsenti. Kaubanduslik juurdehindlus on keskmiselt 19 protsenti. Linn lubab, et kaup on odav, kuid nüüd selgub, et selle ülesande täitmiseks soovib sõlmida kaubandusketiga lepingu,
Kaasaja majanduses, kus pidevalt toimuvad muutused maailmas, ei ole Merilai sõnul reaalne etteulatuvalt 24 kuuks kohustada kauplust müüma tarbijale kaupu lepingus esitatud ostukorvis määratud hindadega.
«Hanke üheks põhitingimuseks on, et niinimetatud munitsipaalkaupluse ostukorvis olevaid tooteid müüakse hankija, ehk Tallinna Turgude määratud hinnaga, kusjuures hinda on õigus korrigeerida minimaalselt üks kord kuus. Plaanis ei ole tooteid müüa fikseeritud madala marginaaliga, vaid luuakse hinnavõrdluse süsteem, mis peaks pakkuma munitsipaalkaupluses turu soodsaimate hindadega võrdseid hindu,» ütles Merilai.
Senised ajakirjanduse poolt tehtud hinnavõrdlused on tema sõnul näidanud, et erinevad jaekauplused pakuvad oma klientidele pidevate soodushindadega erinevaid kaupu. Munitsipaalkaupluse pidaja peaks suutma pakkuda aga kõiki ostukorvi tooteid erakordselt madala juurdehindlusega, mis ühes või teises poes üksikute kaupade puhul on talutav, kuid kogu ostukorvi puhul jätab kaupmehe sisuliselt sissetulekuta.
«Toidukaupade hinnad võivad muutuda iga kuu, mistõttu sellise kohustuse võtmine on ettevõtja jaoks 34 kauba osas suureks riskiks. Hind sõltub kvaliteedist ja tarnekanalist ning ka tarnekindlusest. Ja kui ettevõtja tagabki sellise kaupade pakkumise, siis muid, nimekirjast väljas olevaid kaupu peaks ta kallimalt müüma, et katta üüri ja tööjõukulud, kuigi lähteülesandes on nõutav, et hinnad peaksid olema sarnased selle operaatori teiste kaupluste madalaimate hindadega. 34 toodet peaksid ka pidevalt müügil olema. Jääb mõistetamatuks, kas dokumendi koostajad mõistavad jaekaubanduses tulude ja kulude kujunemise põhimõtteid,» ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht.
Kaupmeestes tekitavad kahtlusi ka nõutavad sooduskampaaniad Tallinna rohelise kaardi omanikele. Samuti endiste Lasnamäe turuhoonete renditingimused ja kommunaalmaksed.
«Segaseks jääb see, mille alusel Tallinna Turud maksab kaupluse pidajale pakutava teenuse eest? Kui teenuse osutamise õigus antakse vähempakkumisel, siis ilmselt ei saa oodata kvaliteetse teenuse pakkumist, sest võidab see, kes küsib kõige vähem raha, samas tuleb tööjõu ja muuga seotud kulud siiski kanda, lisaks veel risk alla omahinna kaupade müügi osas,» loetles Merilai.
«Samuti tekib küsimus, kas selline konkurents on eetiline võrreldes teiste ettevõtjatega, kellel pole linna taolist sponsorit ja kes peavad igapäevased kulud katma teenitavatest tuludest?» küsis ta lõpetuseks.
Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluv Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid lausus, et nii Maxima kui ilmselt ka teised jaekaubandusettevõtted on Kaupmeeste Liiduga sama meelt ja Merilai poolt väljaöeldule neil suurt midagi lisada pole.
Tallinncity kiire hinnavaatlus näitas, et näiteks Maxima Ümera tänava kaupluses oli niinimetatud munitsipaalostukorvi kuuluvast 34 kaubast umbes 20 saadaval ka sellise hinnaga, nagu linn oma plaanitavas poes näha tahab.
«Selge on see, et kaupu müüakse üldjuhul nii odavalt kui võimalik ja sealt veel suuri hinnaalandusi teha pole võimalik,» tõdes Erilaid.
Munitsipaalpoe riigihankel osalemiseks saab pakkumisi esitada kuni järgmise kolmapäevani. Munitsipaalpood peaks endise Lasnamäe turu ruumides uksed avama 31. mail.