On muidugi vahva vaadata, kuidas linnapea ja ülikooli rektor pärast mängu peatreenerit kallistavad (all fotol), kuid olulisim on, et mõlemad, nii ülikooli kui ka linna juhid, käituksid kui korvpallimeeskonna omanikud. Et ka linn ja linnapea julgeksid ükskord ometi olla korvpalliklubi omanikud.
Omanikuks olek tähendab vastutust igal ajal, praegu siis võitude ajal. Omanik olla tähendaks seda, et ülikool ja linn viiksid edasi korvpallimeeskonna omandivormi, milles nad oleksid võrdsed vastutajad (sellest kirjutasin koos linnapea ja ülikooli kantsleriga varsti kaks aastat tagasi, kuid ellu pole seda kutsutud). Võrdsed kallistajad muidugi ka.