Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/11/12/12735406t1hff8b.jpg)
/nginx/o/2014/02/12/2815178t1h43c7.jpg)
1. detsembril möödus kakskümmend aastat asjaõigusseaduse jõustumisest. Samal kuupäeval alustati kohtute juures kinnistusraamatute pidamisega; kuu varem oli tööle hakanud ka sõltumatu notariaat. Need kolm lõvi pidid olema kinnisvarakäibe garandid.
Asjaõigusseadus (AÕS) võimaldas sõlmida kinnisvaratehinguid, notarid pidid tagama lepingute seaduspärasuse ja kohus pidi tehingud usaldusväärselt registreerima. Eesti oli jõudnud olukorda, kus maareform ja korterite erastamine oli kestnud paar aastat, kuid puudusid igasugused normid kinnisvarakäibeks ja nende fikseerimiseks.