Ülikoolid puutuvad avalduste laekumise ajal tihiti kokku välismaalt saabuvate küsimustega, milles ennekõike tuntakse huvi elamisloa vastu. Kapo hinnangul on see märk sellest, et ülikoole peetakse hüppelauaks euroliitu pääsemisel.
Euroliitu ihkajate massid kombivad siinseid ülikoole
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist Maarja Liht märkis, et näeb igapäevaselt enda ees nii tõsiseltvõetavaid infopäringuid kui ka päringuid, kus esmalt tuntakse huvi elamisloa saamise võimaluste kohta ning alles seejärel asutakse endale huvipakkuvat eriala valima. «Tihti osutuvad sel juhul sobivaks kõik ülikooli poolt pakutud erialad,» sõnas Liht.
Samas puudub tema kinnitusel ülikoolil selline praktika, et tudengikandidaat on oma load korda saanud, kuid pole pärast seda päevagi koolis käinud, sest tema tegelik huvi oli hoopis näiteks Schengeni viisa.
Ülikool saadab aktsepteeritud kandidaadile ametliku vastuvõtukirja, mille alusel on võimalik tulevasel tudengil hakata taotlema tähtajalist elamisluba õppimiseks Eestis. Ülejäänud elamisloa saamiseks nõutud dokumendid tuleb taotlejal endal esitada Eesti suursaatkonda. Elamisloa menetlemise ja väljastamisega tegeleb kodakondsus- ja migratsiooniosakond.
Kaitsepolitseinike huvi kohta tudengikandidaatide vastu lausus Liht, et koostöö eesmärk on tagada olukord, kus Tallinna Ülikooli õppima asuvad välistudengid tuleksid siia õppimise eesmärgil ning keegi neist ei kujutaks ohtu Eesti riigile.
Tallinna ülikoolis on sel õppeaastal 330 välistudengit.
Ülle Tensing Tartu Ülikooli välisüliõpilastalitusest sõnas, et tänapäeval kasutab enamik ülikoole veebipõhist sisseastumisavalduste esitamise süsteemi. Seetõttu laekub ka palju elektroonseid avaldusi üle maailma, millele sageli ei järgne avalduste ja haridusdokumentide esitamist paberil.
Sada avaldust Nigeeriast
Näiteks märkis Olev Raju viimasel Tartu volikogu istungil, et ülikooli ärijuhtimise erialale on tulnud sada avaldust Nigeeriast. Tensing ütles, et Nigeeria on üks riikidest, kust laekub hulgaliselt elektroonseid avaldusi, aga kvalifitseeruvaid üliõpilaskandidaate, kes esitavad nõuetele vastavad dokumendid, on väga vähe.
Tensingi väitel on neil tulnud kokku puutuda ka avaldustega, kus õppimaasuja soov näib olevat kõiges muus kui õppimises. «Seda praktikat on esinenud, kuid harva. Kui välisüliõpilaskandidaadi motivatsioon ei ole seotud õpingutega Tartu Ülikoolis, siis tuleb see reeglina välja tema esitatud küsimustest, motivatsioonikirjast ja eelmise õppeastme õppetulemustest,» selgitas Tensing.
Ta lisas, et praegu on käimas vastuvõtt järgmiseks õppeaastaks ja ülikooli huvi on, et kõik motiveeritud ja tublid välisüliõpilased saaks sügisel õppetööle asuda. Probleeme võib esineda nendest riikidest tulijatel, kus puudub Eesti välisesindus elamisloa taotluse esitamiseks.
Ülikool teeb otsused välisüliõpilase vastuvõtmise kohta lähtuvalt akadeemilistest kriteeriumidest. Eestisse õppima asumiseks peavad kolmandate riikide välisüliõpilased taotlema elamisloa, mille andmist reguleerib välismaalaste seadus, vastavalt kas siis oma koduriigis või Eestis.
Kapo: vastutame ka teiste riikide ees
Koostöö kohta kaitsepolitseiga märkis Tensing, et see on konstruktiivne ja kulgeb tavapärases rütmis. «Otsesed kokkupuuted on üsna harvad, pigem on tegemist olnud ennetavate nõustamiste jm tavapäraste tegevustega, kus kaitsepolitsei on selgitanud oma töö eesmärke ja tegevusi,» sõnas ta.
Ülle Tensingu sõnul on 2009/2010 õppeaastal välisüliõpilasi ligikaudu 670. Neist umbkaudu 240 on Tartu Ülikooli tulnud väljastpoolt euroliitu.
Andres Kahar kaitsepolitseiametist selgitas, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse õppima asuda sooviv isik peab taotlema välisministeeriumi kaudu viisa ning politsei- ja piirivalveametist elamisloa. Elamislubade ja viisade väljastamisest keeldumise osas kaitsepolitsei statistikat ei pea.
Kahar rääkis, et iga riik on huvitatud, et nende territooriumile ei satuks terrorismi või muu kuritegevusega seotud isikuid.
«See ongi põhjus, miks julgeolekuasutused välistudengite vastu huvi tunnevad. Eesti ei ole erandiks. Schengeni viisaruumi kuulumine paneb meile vastutuse ka teiste riikide ees,» ütles ta.
Kahar kinnitas, et koolidel pole pidevat kohustust kapot teavitada neile laekunud taotlustest. «Julgeolekuasutuste seaduse kohaselt on kaitsepolitseil aga õigus oma ülesannete täitmiseks vajalikku infot küsida kõigist asutustest ja sellisel juhul on asutus kohustatud ka vastama,» ütles Kahar.
Tudengikandidaatide, kes siin õppida üldse ei soovigi, tegelikuks motiiviks on Kahari hinnangul kindlasti soov pääseda elama Euroopa Liitu. «Kahjuks on viimastel aastatel olnud mitmeid juhtumeid, kus vastne tudengikandidaat pärast Eestisse õppima asumise ettekäändel viisa saamist suundub siit otsejoones, sisuliselt lennujaamast väljumata, edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki,» märkis Kahar.