/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2008/01/08/13708t1hb030.jpg)
Justiisministeerium tahab muuta seadusi nii, et tulevikus poleks enamikus kohtuotsustes enam avalikud kurjategija nimi ja muud isikuandmed.
Ministeerium plaanib kurjategijate nimed kohtuotsustes salastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna selgitas, et riigikokku saadetud seadusemuudatuste paketiga asendataks edaspidi kohtulahendis süüdistatava nimi initsiaalidega.
Muudatusel on kaks eesmärki: kaitsta süüdimõistetute õigusi ja lihtsustada kohtute tööd.
Nimelt kohustab seadus kohtuid kustutama süüdimõistetu nimi kohtulahendist pärast seda, kui karistus kustub. See kehtib enamiku kohtulahendite, välja arvatud teatud raskete kuritegude kohta.
«Praktikas on selgunud, et kohtutel on probleeme selle kohustuse täitmisega, kuna tegemist on suhteliselt töömahuka tööga,» põhjendas Maitse-Pärkna. Sellele, et kohtud ei suuda seadust täita, on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.
«Seetõttu leiti, et mõistlikum on juba kohtulahendi avalikustamisel eemaldada sellest isiku nimi, välja arvatud juhul, kui isik on pannud toime seaduses nimetatud raske kuriteo.»
Kuriteod, mille puhul karistatu nime kohtulahendist ei kustutata, on praegu mõrv, süüteod rahu ja inimsuse vastu, sõjasüüteod ja süüteod rahvusvahelise julgeoleku vastu, kupeldamine, alaealise või mitme inimese toimetamine isikuvabadust piiravasse riiki, pantvangi võtmine, vägistamine ja seksuaalkuriteod ja süüteod alaealiste vastu.
Samuti terrorism ja osa süütegusid riigivõimu vastu, kuritegeliku ühenduse loomine ja sellesse kuulumine, rahapesu, mürgitamine, süütamine, plahvatuse korraldamine ning tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine.
Kui eelnõu läbi läheb, lisanduvad sellele loetelule veel teatud inimkaubandusega seotud kuriteod, riigivastased kuriteod, ametialased kuriteod ja õigusemõistmisevastased kuriteod.
Raudsaar: eelnõu mõte jääb arusaamatuks
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles, et kuigi seadusemuudatuse tagajärjel väheneks kuritegevuse kohta käivate artiklite hulk ajakirjanduses, ei ole see siiski meediavabaduse piiramine. Ajakirjanikele jääb alles vabadus ise kurjategijate nimesid otsida ja leidmise korral ka avalikustada.
Küll aga on Raudsaare hinnangul mõistetamatu, miks nimede avalikustamise ja salastamise piir just sinna seatakse. Näiteks keelataks tulevikus tapjate nimede avaldamine kohtulahendis, mõrvarite oma aga mitte.
«Võidakse ju rääkida delikaatsetest isikuandmetest, aga tihti on õiguses nii, et kuhugi tuleb paika panna tasakaalupunkt. Küsimus on selles, et miks see peab olema kaldu süüdimõistetud kurjategijate kasuks,» sõnas Raudsaar.
Samuti on tema sõnul kaheldava väärtusega väide, et nimed tuleb salastada, kuna kohtud ei suuda oma tööd teha.
«Minu isiklik arvamus on see, et see ei ole proportsionaalne. Kui on probleem, siis loomulikult tuleb sellest rääkida, aga tuleks mõelda, mis see seadusemuudatus kaasa toob. Ma ei räägi ajakirjandusest – ajakirjandus on tegelikult vahemees – aga ma väidan, et see on ebaproportsionaalne avalikkuse õiglustunde ees: kukub nii välja, et kaitstakse teatud isikute õigusi justkui ühiskonna kui terviku arvelt,» leidis ta.
Justiitsministeerium vastas Postimehele, et seadusemuudatus ei tohiks oluliselt piirata infot kurjategijate kohta, kuna kõik kes seda soovivad, saavad inimeste kehtivaid karistusi kontrollida karistusregistrist. Samas on see teenus tasuline.