:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2008/08/14/65533t1h9c2b.jpg)
Esimest korda Eesti ringhäälingu ajaloos on venekeelne ja -meelne Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) rebinud vaadatavuselt mööda Eesti rahvusringhäälingu lipulaevast ETVst, näitab värske auditooriumiuuring.
ETV jäi vene juhtivale kanalile alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu ajast, mis eestimaalased eelmisel kuul teleri ees veetsid, kulus neil ETV jälgimiseks 11,8 ja PBK vaatamiseks 12,6 protsenti, selgub TNS Emori värskest uuringust. Alles juunis ja ka kevadel küündis ETV edumaa selles pingereas PBK ees üle kahe protsendipunkti.
Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme märkis, et seesugune areng peaks kõiki eestlasi murelikuks tegema. «See on ohtlik märk, kui Eesti kolmandaks telekanaliks tõuseb muumaine telekanal, mis kannab muumaist ideoloogiat ja võimu,» lausus ta.
Tugev kommerts
PBK, mille peakorter asub Riias, on Eesti teleekspertide sõnul käsitletav Venemaa suurima telekanali Pervõi Kanali eestimaise haruna. PBK kannab üle Venemaa võimude kontrollile alluva Pervõi Kanali mitmeid saateid, sealhulgas uudisteprogrammi «Vremja», mida ükski sõltumatu meediaekspert ei soostu pidama objektiivse ajakirjanduse etaloniks.
PBK edu on osalt seletatav sellega, et see on suutnud tänu tugevale kommertsprogrammile koondada lojaalseks vaatajaks enamiku Eesti venekeelsest elanikkonnast, täheldas ETV omaaegne juht Ilmar Raag. «Vahendid, mis PBK-l on kasutada, on maailmastandard,» nentis ta, «ja meelelahutuses ei suuda ükski Eesti kanal sellega võistelda.»
Ka Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa tunnistas, et nii võimsalt rahastatud kanali vastu on ETV-l raske võidelda.
Kuid peamiseks teguriks, mis on aidanud PBK-l ETVst mööda rebida, pidas Allikmaa Eestis tekkinud uusi kanaleid, nagu TV 6, Kanal 11 ja Kalev Sport, mis on suurendanud eestikeelsete inimeste valikuvõimalusi ning röövinud sedasi ETV-lt vaatajaid.
Samas pole uute kanalite teke kuigi palju kõigutanud kommertskanalite Kanal 2 ja TV 3 positsioone. Neist kummalegi on kuulunud viimasel ajal kogu vaatamisajast 18–21 protsenti.
Juulis juhtis vaadatavuse tabelit Kanal 2, kellele kuulus 20,4 protsenti kogu vaatamisajast. TV 3 oli 18,7 protsendiga teisel kohal.
TV 3 juhatuse esimees Toomas Vara lohutas ETVd, et juuli näitajaid ei maksa üledramatiseerida. Ta märkis, et suvel vaatavad inimesed nagunii telerit vähem, ning lisas, et kui rahvusringhääling peab oma kulusid kokku tõmbama, oleks just suvi seetarvis sobivaim.
Ajutine edu
Allikmaa tunnistas, et praegusel suvisel ajal on nad tõepoolest paisanud eetrisse palju kordussaateid.
Raag täheldas, et kuna ETV suvekuudel nn aktiivset programmi ei tooda, vaid kasutab palju arhiivis sisalduvat, on ka ootuspärane, et ETV tüüpilised vaatajad, kes on harjunud kanalilt ootama oma kindlaid stamm- ja lemmiksaateid, ei tiku suvel ETVd jälgima.
Allikmaa lubas, et kindlasti muutuvad telekanalite vaadatavuse näitajad juba järgmisel kuul, kui ETV tuleb välja oma sügisese programmiga.
Sellega, et vaevalt PBK-l suveks kättevõidetud positsiooni ka septembris-oktoobris säilitada õnnestub, soostusid teisedki Postimeest konsulteerinud telespetsialisid.