«Ta vajus aeglaselt läbi tumeda vee, käed laiali, jalad alla suunatud, just nagu merd õnnistav Kristus või derviš. Ta jalgade külge seotud kivi vajus vaikse plartsatusega mutta, ta põlved paindusid ja hetkeks kummardus ta graatsiliselt hoovusega kaasa...»
Tellijale
Nii, nagu oli, seal, kus oli*
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.