Olukorrast riigis: on tekkinud arusaam, et dopinguaineid tarvitataksegi

Jalgpalli MM-il võideldakse dopingu vastu. Foto: SCANPIX

Avalikkuse reaktsioon seoses dopingukahtlusega Kristina Šmigun-Vähi suhtes on olnud rahulikum kui mõni aasta tagasi Andrus Veerpalu puhul, kuna viimasel ajal on tekkinud arusaam, et dopingu tarvitamine ongi süsteemne probleem, leidis ajakirjanik Allar Tankler.

Tankler rääkis Raadio 2 saates «Olukorrast riigis», et kui võrrelda Kristina Šmigun-Vähi dopingukahtlust 2011. aastaga, mil Andrus Veerpalu sai dopingusüüdistuse, on tänane avalikkuse reaktsioon märksa rahulikum. Kui toona loodi sotsiaalmeedias kommuune nagu «Usume Andrust», siis Šmigun-Vähi kaitseks pole selliseid rahvaliikumisi tehtud.

Tankler nägi sel seost Veerpalu dopinguskandaali ja Vitali Bernatski viimatiste süüdistustega. «Ongi tekkkinud arusaam, et küllap neid aineid ongi tarvitatud. See kindlasti on probleem, millega olümpiakomitee peaks süsteemselt tegelema,» rääkis ta.

Lisaks räägiti saates Eesti Olümpiakomitee ja SA Eesti Antidoping rollist. «Ma arvan, et laias laastus võib öelda, et sellist muljet, et need organisatsioonid väga aktiivselt tegeleksid puhta spordi eest võitlemise nimel, ei ole avalikkusele suudetud jätta. Pigem on jäänud mulje, et nende eesmärk number üks on kaitsta vahelejäänud sportlast,» sõnas Tankler.

Lõppeva nädala kolmapäeval jõudis vene meediasse uudis, et 2006. aastal Torino olümpial võetud dopinguproovide kordustestimisel on avastatud neli positiivset proovi ja tegemist on ilmselt Eesti suusatajale või suusatajatele kuuluvate proovidega.

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi selgitas, et kaks kuud tagasi sai ta teate, et tema Torino olümpiamängudel antud proovides leidub väidetavalt molekule, mille põhjal on tuletatud kahtlustus keelatud aine kasutamisest.