Meelis Säre saadetakse viimsele teekonnale sõjakooli aulast

Meelis Säre majorina 2004. aasta augustis. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval surnud kolonelleitnant Meelis Säre saadetakse viimsele teekonnale reedel, 14. veebruaril sõjakooli aulast Tartus.

Kolonelleitnant Säre ärasaatmine algab kell 14 Tartus Riia 12, ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Ingrid Mühling Postimehele.

Postimees avaldab kaitseväe järelehüüde Meelis Särele.

-----

Kolonelleitnant Meelis Säre

27. november 1960 – 6. veebruar 2014

Väge oli tunda kõiges, mida varalahkunud Meelis Säre tegi. Väge oli ajateenijate virtuaalse väljaõppekeskkonna ideestikus, väge oli pussitera graveeringus ja ruunikirjades, väge oli julgustavas müksus, millega ta innustas kõiki enda ümber oma annet edasi arendama. 6. veebruaril viis raske haigus ootamatult meie seast ühe kaitseväe ja Kaitseliidu kirglikumatest taastajatest.  

Tulevane kolonelleitnant sündis Tartus 27. novembril 1960. Kodune vaimne kasvatus ning õpingud kirjanduskallakuga Tartu 8. keskkoolis andsid talle sügava maailmatunnetuse ning laia silmaringi. Neile lisandus käeline osavus ning erinevais materjalides väljendunud käsitööanne: puuvestmine, maalimine, metallide sepistamine ning kivide töötlemine. Huvi muinaskultuuri ning käsitöö vastu saatis teda kogu elu.

Juba keskkooli ajal koondus Meelis Säre ümber ring sõpradest, kes tulid tema juurde saama mõistmist, ideid ja nõu. Ta ei osanud öelda ei. Läinud sajandi pöördelised üheksakümnendad aastad pakkusid tema loovale vaimule uut rakendust. Selmet lasta end võtta ülikoolist sundajateenistusse Nõukogude armees, organiseeris ta koos mõttekaaslastega poolpõrandaaluse rakendusspordiseltsi Tarapita ning pisut hiljem, 1992. aastal, oli juba eestvedajana taastamas ja pealikuna juhtimas Tartu Kaitseliidu malevat. See iseseisvuse taastamise aastatel ellu kutsutud üksus elab praeguses Kaitseliidu Tartu malevas edasi 1. malevkonnana.

Loomult õpetaja ja ideede genereerija võttis ta 1992. aasta lõpus vastu uue, sedapuhku kaitseväelise väljakutse Võrus Kuperjanovi jalaväepataljoni taastajate ridades. Aastatel 1993–1997 pataljonis teenides oli ta agar kaitseväe väljaõppematerjalide looja ning uudsete väljaõppeprotsesside juurutaja -  olgu need siis kaitseväe üksuste ajateenijate sisemise sideme tugevdamiseks korraldatud sõduripäevad või meeleolukate nimedega ühisõppused koostöös lõunanaabritega, kõikjal oli tunda Säre loova vaimu osalust.

Väljaõppeprotsesside mitmekesistaja ja tänapäevastajana jätkus tema tegevus aastatel 1997–2000  kaitseväe peastaabi väljaõppejaoskonnas ning aastatel 2004–2011 kaitseväe ühendatud õppeasutuste väljaõppematerjalide keskuse ülemana. Tõelise mentorina, olgu siis õppematerjali koostamisel või sepikojas noatera sepistamisel, jättis ta oma õpilastele ka eksimise ning oma vigadest õppimise rõõmu. Lõplikult vormistatud ja parandatud toode sai seda parem.

Meelis Säre käe all valminud damaskitud terasest tera ja ainukordse lõppviimistlusega jahinoad on olnud aastaid kaitseväe salatrump oma parimatele sõpradele tänu avaldamisel. Arvukalt on tema sõprade seas neidki, kes Vana Karu eeskujust innustatuna meistri käe all ise endale selle südamelähedase vabatmehe tunnuse valmis sepistasid.

Kaitseväeteenistusest reservi arvatuna sai Meelis Säre täielikult pühenduda lapsepõlvest alguse saanud huvile ja harrastusele. Vanakaru Valukoda pakkus kõigile muinaskultuuri huvilistele muinasleidude eeskujul valatud pronksehteid ja -manuseid. Samuti jätkas ta kunstipäraste pusside ning kaunitest kividest ainukordsete ehete loomist.

Nii muinasaja vabaduse vaimu hindav kui ka homsesse vaatav innovaatiline Eesti on kaotanud suure, sooja, ausameelse ning loova, ligimesi ja elu armastava inimese.

Kolonelleitnant Meelis Säre on pälvinud Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest, mälestusmedali «10 aastat taastatud Kaitseväge» ja Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni rinnamärgi. Kaitseliidu taastajana on tal Kaitseliidu teenetemärk, Kaitseliidu teenetemedali III klass, Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk ning Kaitseliidu Tartu maleva 1. malevkonna rinnamärk.

Kolonelleitnant Meelis Säret jäävad leinama kolm last, elukaaslane, vanemad ja vend.