Riigikogu eetikakoodeksit pidurdavad rahvasaadikute hirmud

Riigikogu eetikakoodeksi valikud. Foto: Pm

Riigikogu eetikakoodeks seisab juba alates maikuust varjusurmas. Parlament on lõhenenud viie võimaliku lahenduse vahel ja kui kokkuleppele ei jõuta, jääb koodeks loomata.

Pärast seda, kui Reformierakonna ja sotside fraktsioonid 2012. aasta novembris eetikakoodeksi esimese sõnastuse tagasi lükkasid, pole koodeksi detailide arutamiseni enam jõutud. Endiselt vaieldakse, millist koodeksit, kui üldse, parlamendile vaja oleks.

Laias laastus levib Toompeal viis nägemust. Karmisõnalisim neist on see, mida soovitab Eestile ka Euroopa Komisjoni värske korruptsiooniraport: eetikakoodeks koos sanktsioonimeetmetega, nagu see on kasutusel näiteks Saksamaal. Koodeksi töörühma liige Mart Nutt (IRL) hindab, et sellel kaval on kõige vähem toetajaid, kuna keegi ei leidvat, et eetiliste printsiipide rikkumise eest võiks karistama hakata.

Sellest leebem variant on sotsiaaldemokraat Andres Anvelti välja pakutu, et käitumisjuhis võiks reguleerida ainult saadikute huvide konflikte. Näiteks seda, kuidas käituda, kui rahvaesindajale tuuakse valvelauda kingitus või tehakse lobitööd mõne eelnõu poolt hääletamiseks.

Saadikutel on keeruline üksmeelt leida, kuna eri variantide pooldajaid leidub igas fraktsioonis.

Samas oleks sanktsioonid selles juhendis peaaegu olematud. «Millest võib rääkida, on see, et juhatus teeb eksinule puldist märkuse. Kõik muu oleks meie õigusruumis keeruline,» tunnistas Anvelt.

Selline koodeks vastaks kõige paremini just probleemi algpõhjusele. Mäletatavasti tekkis vajadus eetikakoodeksi järele 2012. aasta juunis, kui ilmnes, et riigikogulased saavad automüüjalt uute Volvode soetamisel kuni 10 000 euro suurusi allahindlusi.

Ülejäänud koodeksi variandid on juba skeptikute pakutud ja sisuliselt kompromiss, et üldse mingisugusele kokkuleppele jõuda. Näiteks on välja käidud, et eetikakoodeks võiks sisaldada kuni kümmekonda üldsõnalist väärtust, mida saadik oma töös järgib. Äärmisel juhul võiks sinna juurde kuuluda ka näited, karistused ja hukkamõist oleks aga igal juhul välistatud.

Nende kõrval on aga vaikiv grupp saadikuid, kelle meelest on igasugune koodeks tarbetu.

Tegelikult leidub ka kuues mõtteviis, mida esindab riigikogu esimees Ene Ergma: väärtuste koodeksi võiks luua kõigile poliitikutele. Samas on ka tema eetikakoodeksi osas pigem kriitiline. «Kipun arvama, et lihtsalt dokumendina ei muuda see inimesi, kellel endal on sisemine kompass rikkis,» ütles ta.

101 eriarvamust

Saadikutel on keeruline üksmeelt leida, kuna eri variantide pooldajaid leidub igas fraktsioonis. Lisaks tekitab koodeks loomise kava mõningal määral trotsi. «Inimesed tunnevad end isegi natuke solvatuna: ma olen aastaid olnud eetiline ja nüüd tullakse mulle ette kirjutama, kuidas veel eetilisemalt peaks käituma,» kirjeldas Anvelt.

Mart Nuti sõnul esineb ka hirmu, et koodeks võib saada ohuks riigikogu mainele. «Eetikakoodeksi oht on selles, et kui sul on olemas üldine printsiip ja keegi rikub seda, siis tehakse sellest meedias kollektiivne, mitte individuaalne vastutus.»

Sellele järgnebki kartus, et koodeksi olemasolul võidakse kergesti sattuda negatiivse tähelepanu alla. Koodeksi töögrupi juht Kaja Kallas möönab, et mõneti toetab seda teiste riikide kogemus. «Kuskil pool aastat on see uus ja huvitav, ajakirjanikud ajavad näpuga järge ja tuleb üles uusi teemasid. Pärast seda rahuneb kõik aga maha.»

Need põhjendused on viinud paljud saadikud arvamusele, et koodeksil pole mõtet. Seadused ei luba rahvaesindajaid eetilise libastumise eest karistada, aga kui karistusmeetmeid ei ole, rikub osa riigikogulasi reegleid ka koodeksile vaatamata.

Lootuses patiseis lahendada, sõidab koodeksi eestvedaja Kaja Kallas märtsis Poola, kus peavad nõu Euroopa parlamentide liikmed, kel sama mure.

Ühe lahendusena pakkus Kallas, et võiks koostada eelnõu riigikogu liikme staatuse seaduse muutmiseks nii, et seal viidataks nõudele järgida eetikakoodeksit. See tooks arutelu koodeksi vajalikkuse üle fraktsioonide kinniste uste tagant lõpuks riigikogu suurde saali.

Senikaua kui seda ei juhtu, pole koodeksi valmimine sugugi kindel. «Ma olin varem tunduvalt optimistlikum. Kõik esialgu seatud tähtajad on ümber saanud,» möönis Kallas. Tema hinnangul oleks realistlik koodeksi vastuvõtmine riigikogu selle koosseisu lõpuks.