Anu Säärits 20 aastat maiuspalu nautimas

Kaameraga sina peal: Anu Säärits valmistub telestuudios peagi eetrisse minema. Foto: Peeter Langovits

Eesti kuulsaim ja kogenuim naissoost spordireporter on lahti harutanud kõige lootusetumaid olukordi, ent ühest ei saa ta seniajani sotti: nimelt neist, kes kurdavad, et elu on igav.

Anu Sääritsal (41) on väikest viisi juubel. Äsja alanud Sotši taliolümpia ajal saab juba 20 aastat ajast, kui ta ilmus noore spordireporterina ETV ekraanile. Ja nagu öeldakse: ilmus, et jääda. Kõik need kaks kümnendit on ta (h)igimaskuliinses Eesti spordimeedias tõestanud, et see töö kõlbab ka naistele. Kusjuures, andkem au, tõestanud televisioonis ihuüksinda.

Sotši olümpia on Sääritsale juba üheteistkümnes, mida vahendada. Ometi leidub nii mõndagi uut ja senikogematut. Näiteks täna hommikul teeb ta ETV 2s reportaaži meeste lumelaua pargisõidust, mis kuulub olümpiakavva esimest korda. Arvata võib, et keelepuritaanidelt saab ta võtta. Sest too ala kubiseb ingliskeelsetest tõlkimatutest terminitest. «See oleks nonsenss, kui kõike eesti keelde panna, oleks tobe,» lausub Säärits. «Nõus, et keeleinimesed lähevad hulluks, sest see kõlab nagu Jan Uuspõllu komöödia, kui üles lugeda, mida kõike sportlane seal teeb.»