Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Inga Höglund: pärast pidu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: AFP/Reuters/Scanpix

Laialt on levinud illusioon, et olümpiamängude korraldamine tasub end igati ära, ka majanduslikult, kuigi ajalugu näitab kõike muud. Sellele vaatamata võitlevad igal aastal kümned linnad olümpiamängude korraldusõiguse eest. Miks küll ometi?

Olümpia toob kandidaatlinnade arvates neile hordide kaupa turiste, ja seega ka raha, tohutuid investeeringuid, ka erafirmadelt. Muidugi saab olümpiat korraldades investeerida linna arengusse, millega muidu ollakse igal pool väga kitsi. Lisaks on olümpiamängud iga rahva ja linna uhkus ning tippsportlaste trimmis kehad inspireerivad väidetavalt miljoneid inimesi spordiga tegelema. Kõik see kõlab muidugi vahvalt, kuid vaid väike osa eelmainitust vastab tõele. Olgugi, et leidub kümneid raporteid, sealhulgas ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee aruanded, mis räägivad pudrumägedest edasi.

Samal ajal leidub ka kümneid raporteid, uurimusi ja majandusteadlaste arvamusi, mis räägivad hoopis vastupidisest. Olümpiamängudesse tehtud investeering tasub end ära vaid harva ning sedagi olukorras, kui ootused on realistlikud ning raha osatakse suunata kohta, mis linna ja riigi arengule tõepoolest kaasa aitab.

Tagasi üles