Lõputute ihade ajastu

Zygmunt Bauman Foto: Mihkel Maripuu

Kaasaja ühe tuntuma mõtleja, sotsioloog Zygmunt Baumani hinnangul tuleks ära lõpetada SKT sidumine õnnega ja leida uusi lahendusi.

Te olete väitnud, et viimase 200 aasta jooksul oleme välja arendanud mõtte, et vastus kõigile meie probleemidele on SKT kasv. Palun selgitage lähemalt!

See on väga lihtne. Kui minna tagasi 19. sajandisse, olid kõik kõige võimsamad mõtlejad samal arvamusel. Nad uskusid, et kaupu pole tarvis toota inimihade või -fantaasiate, vaid inimvajaduste rahuldamiseks. Erinevalt fantaasiatest, ihadest või soovidest on vajadused lõplikud. Saab isegi välja arvutada, kui palju kaupu inimesed vajavad, et kõik nende vajadused oleks rahuldatud. 19. sajandi mõtlejate vaade oli selline: peame arendama välja tehaseid, sest kaasaja tootmisvahendid pole inimeste vajaduste rahuldamiseks küllaldased. Kuid see on ajutine ärritaja, me peame tootmist tõstma ja arendama ainult seni, kuni jõuame inimeste vajaduste tasemeni. Kui see on saavutatud, on tulemuseks stabiilne majandus, mis end iga aasta üha uuesti kordab.

19. sajandi lõpuks oli tarbimisühiskonna majandus leiutanud uue mooduse kasumi kasvatamiseks ja selle jätkusuutlikkuseks. Nimelt ei võetud eesmärgiks mitte inimvajaduste rahuldamine, vaid rõhk suunati ihadele. Erinevalt vajadustest on ihad paindlikud, neid võib paisutada. Kui näiteks abielluda, siis tekib inimesel tung minna poodi asju ostma. Õnnelikkust püüdes pole tahtmistel piire. Ükskõik, kui õnnelik olla, veel rohkem õnnelik saab alati olla. Ja nii tekib iha olla üha rohkem, veel rohkem, aina rohkem õnnelik. Kui see juhtub, oleme liikunud tootjate ühiskonnast tarbijate ühiskonda. Nüüd sisaldavad unistused elada külluslikku, uusi asju täis elu, meelt lahutavat elu, iga päev ja kogu aeg üha uusi aistinguid pakkuvat elu. See on praegu meie majanduse mootor.