/nginx/o/2009/01/06/113649t1h91f4.jpg)
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan professor Jaan Ginter ütles tänases Postimehes kajastatud aegunud suurkelmuse juhtumit kommenteerides, et Eestis pole piisavalt tõkendeid, millega kurjategijate riigist lahkumist takistada.
Jaan Ginter kuritegude aegumisest: tõkendeid peaks rohkem olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konkreetselt selle kelmuse juhu puhul oli probleemiks asjaolu, et kohaldatud tõkend oli ilmselt ebapiisav,» ütles ta. «Meil praegu lubatud tõkendite võimalusi on liiga vähe.»
Ta jätkas, et pole mõistlik inimest kelmuse süüdistusega pikki aastaid enne kohut vahi all hoida, kui võimalik karistus kuriteo eest on vaid viis aastat vangistust, kuid allkiri oma elukohas püsimise kohta inimesi alati paigal ei hoia.
«Praegu on arutuse all, et mitmete teiste riikide eeskujul võiks tõkendina lubada kasutada ka reisidokumendi (passi ja ID-kaardi) riigi poolt hoiule võtmist. Selline tõkend oleks tõenäoliselt aidanud näiteks ka Galojani kaasuse puhul,» rääkis Ginter.
Ta tõdes, et kuritegude aegumise teema tekitab loomulikult vastakaid tundeid ja tähtaegade üle võib vaielda. Samas poleks tänases Postimehes kirjeldatud suurkelmuse juhtumi puhul vahet, kui aegumise tähtaeg ka hilisem oleks. «Me ei tea antud juhul isiku asukohta, seega ei saaks me ka siis, kui see kelmus ei oleks aegunud, ikka seda riigist põgenenud isikut kätte,» ütles Ginter.
Teistest riikides rääkides ütles ta, et kõik arenenud demokraatlikud riigid on tavakuritegude osas otsustanud, et kui teo toimepanemisest on väga pikk aeg möödunud, pole enam mõistlik neid edasi menetleda. «Pika aja möödumise järel on üldreeglina väga keeruline leida usaldusväärseid tõendeid ning ka kurjategija ise on möödunud pika aja jooksul jõudnud muutuda,» põhjendas professor.
Ta lisas, et kuritegude ring, mis ei aegu, on reeglina kitsas - Eestis kuuluvad sinna ainult kuriteod inimsuse vastu, sõjakuriteod ja eluaegse vangistusega karistatavad kuriteod, kuid näiteks Ühendkuningriigis on ka rasked seksuaalkuriteod aegumatud.
Postimees kirjutas täna 1990. aastatel toimunud suurkelmusest, mille toimepanija tekitas inimestele 30 miljoni krooni väärtuses kahju, kuid lahkus siis riigist ja kuriteo uurimine lõpetati 15 aastat hiljem selle aegumise tõttu.