/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2014/02/06/2800060t1hb1c1.jpg)
Vaid neli kuuest Eestist valitud saadikust on täitnud viie aasta jooksul europarlamendi üht mõjukamat rolli - olnud mõne eelnõu ametlik raportöör. Eestlased, nagu tüüpiliselt ka muud idaeurooplased, ei juhi Brüsseli parlamendis tähtsaid komisjone.
Eesti saadikuil on europarlamendis raske silma paista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi teemadele keskendunud väljaande European Voice ajakirjanik Andrew Gardner ütles, et mitte üksi Eestist, vaid kogu Ida-Euroopast pärit saadikutel on europarlamendis raske silma paista, kuna nad on saanud väga napilt tähtsaid ametikohti, eelkõige komisjonide juhtide kohti.
Ta lisas, et Eestile peaks olema tähtis, et europarlamenti saaksid valitud kõige tugevamad esindajad, kuna see võimaldab pürgida ka mõjukamatele positsioonidele.
«Vanade liikmesriikide domineerimine komisjonide juhtimises on jätkusuutmatu ja õigustamatu, ning sellele tuleks esitada väljakutse,» leidis Gardner. «Kõige parem on seda teha, saates parlamenti aktiivseid ja tegutsemisvalmis poliitikuid.»
Majandusajalehe Financial Times Brüsseli toimetuse juht Peter Spiegel kinnitas Postimehele, et eraldi iga eurosaadikute tegevusele hinnangu andmine on palju keerulisem, kui rahvusparlamendi saadiku puhul.
«Rahvusparlamentides saavad saadikud seadusandlust algatada ja vastu võtta viisil, mis Euroopa Parlamendi puhul pole lihtsalt mõedav,» märkis Spiegel.
Loe ülevaadet Eesti eurosaadikute viie aasta tööst Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.