Kuhu kaovad naised, kui juttu on heast palgast ja juhtivatest töökohtadest?

Foto: Urmas Nemvalts

Postimees vahendas reedel otsepildis naisüliõpilaste seltsi korraldatavat konverentsi, kus otsitakse koos sotsioloogide, psühholoogide ja kasvatusteadlastega Eesti haridusmaastiku soolise tasakaalutuse põhjuseid.

Kella 10-17 Tartus toimunud konverentsil osalenud püüdsid leida vastust küsimusele, kuhu kaovad pildilt kõrgharitud naiste hordid, kui juttu tuleb headest palganumbritest ja juhtivatest töökohtadest.

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi juhataja Maris Nuhkati sõnul on suur osa Eesti haridussüsteemist naiste nägu ja ühtlasi ka nende õlul, sest emad hoolitsevad laste eest kodus, naised kasvatavad neid lasteaias ja õpetavad ka koolis. «Tüdrukud on koolisüsteemis valdavalt edukamad kui poisid, koolist väljalangejate ning klassi kordamajäänute seas on poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Need arvud peegelduvad ka tudengite soolises jaotumuses: ligi 70 protsenti ülikoolide lõpetanutest on naised. Ometi ei kajastu need arvud ei kõrgemate töökohtade jaotuses ega palganumbrites,» ütles ta.

Konverentsil tuli seltsi teatel juttu kasvatuse mõjust hariduse omandamisele ning naiste ja meeste rollidest ühiskonnas. Samuti räägiti ettekannetes koolist väljalangemuse põhjustest ja sellest, millised soostereotüübid valitsevad koolielus. Küsiti ka, millised muutused toimuvad ülikooli jooksul akadeemilises edasijõudmises.

Eesti Naisüliõpilaste Selts korraldas konverentsi «Suhkrust ja jahust ja maasikavahust Eesti haridus» oma auvilistlase Miina Härma 150. sünniaastapäeva puhul. Konverentsil esinesid ettekandega Tartu ja Tallinna Ülikooli teadlased Triin Kurrikoff, Kairi Talves, Ave Roots, Gertrud Kasemaa, Kristi Kõiv, Olev Must, Endla Lõhkivi ja Mare Ainsaar, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Jüri Gümnaasiumi õpetaja Triin Toomesaar.