Enamik europarlamendi ettepanekuist üksikemade abistamiseks on Eestis rakendamata

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees.

Üksikema Kairit Henno imestas täna Postimehes avaldatud arvamusloos, miks ei ole Eesti rakendanud enamikku Euroopa Parlamendi analüüsi tulemusel üksikemade toetuseks välja pakutud abinõudest.

Juba kaks aastat tagasi valminud raportis nõudis Euroopa Parlament, et üksikemade olukorrale pöörataks suuremat tähelepanu, ning ergutas liikmesriike nende toetuseks rakendama poliitikaid.

Raportis tehti rida konkreetseid ettepanekuid, kutsudes näiteks üles pakkuma koolitusi, mille sihiks on üksikemade tööhõive soodustamine ja nende enesehinnangu tõstmine; avama otseselt üksikemadele mõeldud internetifoorumeid, jututubasid, blogisid ja telefoniabiliine; soovitades liikmesriikidel pakkuda eluasemetoetust ja ajutisi elamislahendusi.

Tööhõive osas julgustas raport kehtestama riikidel maksusoodustusi ja muid finantsstiimuleid ettevõtetele, kus võetakse tööle üksikvanemaid ja osutatakse lastehoiuteenuseid, aga ka hõlbustama üksikemade juurdepääsu koolitustele.

Vaesuse tõrjumiseks kutsutakse riike tagama, et üksikemad saaksid eluasemetoetust ning oleksid majade üürimise ootenimekirjades eelisseisundis; eraldama nende lastele riiklikke toetusi ja stipendiume;  toetama ühe vanemaga perekondasid rahalise hüvitise, maksusoodustuste ning koolitustoetustena;  samuti tagama, teine lapsevanem maksaks korrapäraselt lapsetoetust.

Pere- ja tööelu ühitamiseks soovitas raport rakendada ettevõtetes ja riigiorganisatsioonides peresõbralikumaid töötingimusi, näiteks paindlikku tööaega ja kaugtööd; suurendama isade osalust hooldusõiguses ning rakendama kõiki neid meetmeid võrdselt ka üksikisadele.

Postimees teeb väljavõtte sellest raportist (Euroopa Parlamendi raport «Üksikemade olukord», 29.9.2011):

Euroopa Parlament:

1.  nõuab, et üksikemade olukorrale pöörataks suuremat tähelepanu; ergutab liikmesriike rakendama riiklikku poliitikat, sealhulgas hariduspoliitika, hooldusteenuste osutamine, tervishoiu- ja tööhõivepoliitika, sotsiaalkindlustussüsteemid ja eluasemepoliitika, et toetada üksikvanemaga perekondi vastavalt nende vajadustele ja tegelikule olukorrale, võttes eelkõige arvesse üksikemaga perekondade tegelikku olukorda;

2.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõikide organisatsioonide ja mitteametlike võrgustike tööd, kes tegutsevad üksikemade huvides, eelkõige riikides, kus konkreetne toetus ühe vanemaga perekondadele puudub või on väike; kõnealune toetus ei tohiks asendada heaoluriigi toetust üksikemade kaitsmisel liikmesriikides, sest võttes arvesse liikmesriikide geograafilisi ja kultuurilisi erinevusi üksikemade toetamisel, ei saa ükski mudel sobida kõigile; palub liikmesriikide pädevatel asutustel luua abivajajatele mõeldud toetusprogramme;

3.  avaldab toetust kõikide organisatsioonide ja mitteametlike võrgustike tööle ja parimate tavade vahetamisele, kes tegutsevad üksikemade huvides, eelkõige riikides, kus konkreetne toetus ühe vanemaga perekondadele puudub või on väike; toetab üksikemade abistamiseks tehtavat tööd; on seisukohal, et kõnealused jõupingutused peaksid olema suunatud üksikemade ise hakkama saamise ja sõltumatuse toetamisele, nende passiivsuse ja isoleerituse tunde vähendamisele, sotsiaalse leidlikkuse ja lapsevanemaks olemise oskuste parandamisele ning sellele, et hõlbustada nende juurdepääsu töötajate õigusi ja võimalusi puudutavale teabele;

4.   nõuab rohkem sookeskseid strateegiaid, mis parandavad arusaamist soolise kuuluvuse ja vaesuse suhtest, ning investeerimist projektidesse, mis on suunatud ühe vanemaga perekondade vajadustele;

5.  kutsub liikmesriike üles ergutama üksikemasid toetavaid ühinguid pakkuma koolitusi, mille sihiks on üksikemade tööhõive soodustamine ja nende enesehinnangu tõstmine; seetõttu kutsub liikmesriike üles ergutama ajutist majutust pakkuvate perekeskuste loomist, kus üksikemad võiksid nõu ja koolitust saada; ergutab liikmesriikide riigiasutusi kaasama konkreetseid koolitusprogramme üksikemadele, et hõlbustada nende pääsu tööturule, ning tegema koostööd samal eesmärgil tegutsevate ühingutega;

6.  õhutab avama otseselt üksikemadele mõeldud internetifoorumeid, jututubasid, blogisid ja telefoniabiliine, et vähendada nende eraldatust ja anda neile võimalus nõuannete, teabe ja parimate tavade vahetamiseks seoses oma vajadustega, samuti võtma kasutusele telefoniabiliine või tasuta telefoninumbreid, mis võimaldaks neid hõlpsamalt sotsiaalteenistustega kontakti viia;

7.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja ühise poliitika, mis toetub parimate tavade vahetamisele Euroopas;

8.  julgustab välja töötama tugimehhanisme, sealhulgas koolitusi üksikemade toetuseks, jagades neile nõuandeid selle kohta, kuidas üksikvanemana lapse kasvatamise keerulise ülesandega kõige paremini toime tulla, tagades lapsele samal ajal tasakaalustatud elurütmi;

9.  palub liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel julgustada vanematele suunatud koolituste väljatöötamist, et noori, majanduslike vahenditeta üksikvanemaid ette valmistada ja õpetada ning võimaldada neil lapse kasvatamise ülesandega paremini toime tulla;

10. kutsub liikmesriike üles tugevdama liikmesriikides võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste rolli seoses üksikemade diskrimineerimisega töökohal;

11. soovitab liikmesriikidel pakkuda eluasemetoetust ja ajutisi elamislahendusi eelkõige kasuperes hooldamise vanusest väljakasvanud üksikemadele;

12. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arvestaksid üksikemade konkreetset olukorda Euroopa eri riikides ning annaksid eraldi abi kõige haavatavamatesse rühmadesse kuuluvatele üksikemadele;

Üksikemade tööhõive

13. rõhutab vajadust Euroopa Sotsiaalfondi ja liikmesriikide rahastamise toel hõlbustada (vallaliste, lesestunud või lahus elavate) üksikemade juurdepääsu koolitusele, kutseõppele ja eristipendiumidele ning toonitab, et eriti on vaja julgustada noori rasedaid naisi haridusteed jätkama, sest see võimaldab neil saada kvalifikatsioon ja suurimad võimalused inimväärsete töötingimuste saavutamiseks, heapalgaliste töökohtade leidmiseks ning majandusliku sõltumatuseni jõudmiseks, mis on ainus vaesusest pääsemise tagatis;

14. kutsub Euroopa Komisjoni üles programmide nagu Progress ja Equal raamistiku väljatöötamisel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tarbeks kaaluma teadlikkuse suurendamise programme teatavate majanduslikult nõrkade sotsiaalsete rühmade, näiteks üksikemade osaluse parandamiseks, ja julgustama nende kaasamist;

15. julgustab liikmesriike hoolikalt analüüsima üksikemade vaeghõive nähtust ja võtma selle probleemi lahendamiseks asjakohaseid meetmeid;

16. rõhutab vajadust pakkuda piisaval määral lastele ja muudele ülalpeetavatele isikutele mõeldud kvaliteetseid hooldusteenuseid kättesaadava hinnaga ja aegadel, mis ühilduvad täispikkade tööpäevadega, võimaldama üksikemadel eelisjärjekorras neid teenuseid kasutada ja oluliselt soodustada üksikemade juurdepääsu koolitusele ning nende tööotsinguid, suurendades nende võimalusi tööle jääda; toetab ettevõtetes paindlike lahtiolekuaegadega lastehoiuasutuste avamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid juurdepääsu lastehooldusasutustele, eesmärgiga luua tingimused 50 % abivajaduse katmiseks kuni kolmeaastaste laste jaoks ja 100% abivajaduse katmiseks 3–6aastaste laste jaoks;

17. rõhutab, et liikmesriikidel on vaja kehtestada rohkem sätteid, mille eesmärk on emade tööhõive suurendamine, kuna see on kõige tõhusam viis sissetuleku suurendamiseks ja seega üksikemade vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse võimaluse vähendamiseks;

18. rõhutab vajadust teostada tööpoliitikat, mis soodustab üksikemade töölevõtmist ning hoiab ära põhjendamatu vallandamise;

19. julgustab liikmesriike kehtestama maksusoodustusi ja muid finantsstiimuleid ettevõtetele, kus võetakse tööle üksikvanemaid ja/või luuakse, teostatakse ja osutatakse kohapeal lastehoiuteenuseid ning teenuseid töötajatele;

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse risk

20. julgustab liikmesriike jagama parimaid tavasid ühe vanemaga perekondade toetamisel, eriti finantskriisi taustal, mis üksikvanemate olukorda veelgi raskendab;

21. kutsub liikmesriike üles koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga uurima üksikemade konkreetseid vajadusi, koguma ja analüüsima andmeid, kaaluma konkreetsete meetmete võtmist nende küsimuste lahendamiseks ning vahetama parimaid tavasid olukorra parandamiseks;

22. nõuab kindlalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, et hoida ära üksikemade pidevat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

23. palub liikmesriikidel tagada, et üksikemad saaksid eluasemetoetust ning oleksid majade üürimise ootenimekirjades eelisseisundis;

24. palub liikmesriikidel tagada kõikide laste võrdne kohtlemine ja kõrge elukvaliteedi säilitamine, olenemata nende vanemate perekonnaseisust ja perekondlikest oludest, makstes ühtseid toetusi, et vaesust mitte lapsele üle kanda;

25. palub liikmesriikidel võtta meetmeid üksikemade ja nende laste diskrimineerimise kaotamiseks, ning tervitab seetõttu programmide kasutamist, millega eraldatakse neile lastele riiklikku toetust ja stipendiume;

26. julgustab liikmesriike kasutusele võtma oma seadustele vastavaid meetmeid, mille eesmärgiks on ühe vanemaga perekondade rahaline toetamine ühe vanema hüvitise vormis, ühe vanemaga majapidamiste maksusoodustustena või muude üksikvanema maksusoodustustena ning koolitustoetustena üksikvanematest hooldajatele;

27. palub liikmesriikidel tagada, et lapsevanem, kes ei ole lapse hooldaja, maksaks korrapäraselt toetusi (lapsetoetust);

28. julgustab liikmesriike võtma pensionisüsteemide reformimisel arvesse soolist tegurit ja eelkõige üksikemade olukorda;

Pere- ja tööelu ühitamine

29. rõhutab, et liikmesriigid ning riigi- ja eraorganisatsioonid peaksid seadma esikohale töö- ja eraelu tasakaalu, rakendades peresõbralikumaid töötingimusi, näiteks paindlik tööaeg ja kaugtöö, ning arendades lapsehoiuteenuseid, lasteaedu jne;

30. rõhutab, et üksikemade töö- ja eraelu tasakaalu soodustamiseks on vaja isade suuremat osalust; märgib sellega seoses, et mõningates liikmesriikides peaaegu ei esine jagatud hooldusõigust;

31. nõuab tungivalt, et vastavalt võrdsete võimaluste põhimõttele laiendataks kõiki üksikemade toetamiseks algatatavaid meetmeid ka üksikisadele;

32. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koguksid ELi tasandil võrreldavaid andmeid kõnealuse teema ja sellega seotud suundumuste kohta, ühtlasi selleks, et võrrelda sotsiaalvaldkonna õigusakte ja sotsiaalsüsteeme;

33. on seisukohal, et inimesed, kes pühendavad oma aja ja võimed laste hoidmisele ja kasvatamisele või eakate hooldamisele, peaksid olema ühiskonnas tunnustatud ning selle saavutamiseks tuleks neile tagada teatud eriõigused, eelkõige sotsiaalkindlustuse ja pensioni osas;

34. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.