Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Lugeja kiri: Rail Baltic – bumerang või tupik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: Pm

Rail Balticu mõtestatud eesmärk peaks minu arvates olema bumerangikujulise, Tallinna-Pärnu raudteekoridori laienduses kulgeva Tallinna-Riia-Vilniuse-Varssavi-Berliini raudteetrassi rajamine. Eesti poolel peaks peatused olema Raplas, Lelles, Pärnus, kiiruseks umbes 200 km/h reisijateveoks ja umbes 100 km/h kaubaveoks. Sel peaks olema Lääne-Euroopas kasutatav rööpmelaius, see peaks võimaldama regionaalset-rahvusvahelist kauba- ja reisijatevedu.

Rõhuasetus on Lääne-Euroopa rööpmelaiusel. Teistesse suundadesse (Peterburi, Moskva, ülejäänud SRÜ või tulevased ELi riigid ja muidugi Haapsalu) saame me tulevikus rajada raudteeühendusi olemasoleva rööpalaiuse baasil. Tartu ja Viljandi suund võiksid tulevikus ristuda Valgas. Minu arvates tuleks kaaluda uue trassi rajamist Tallinnast Lelleni olemasoleva koridori laiendusega ja alates Lellest Pärnu suunal olemasoleva raudteetammi rekonstrueerimisega uuele rööpalaiusele ja kiirustele. See segaks kõige vähem väljakujunenud elukeskkonda ja loodust.

Psühholoogiline valmisolek, arusaam ja tunnetus Lääne-Euroopasse rongiga sõitmise võimalusest ja vajadusest on Balti riikide kodanikel olemas, kui toetuda massimeedias avaldatule. Psüühika hakkab tõrkuma «minu õuest läbisõitmise» aruteludes, mitte suure pildi ehk reaalse ootuse ja lootuse vajalikkuses.

Tagasi üles