Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Jääaja eel lokkasid põhjaaladel lilled

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: Illustratsioon: Mauricio Anton / Nature

Enne jääaega kõndisid mammutid niitudel, kus kasvasid karukellad, nurmenukud ja meelespead, näitas täna mainekas teadusajakirjas Nature ilmunud uurimistöö, kus osalesid ka Eesti teadlased. Nende taimede kadumine jääajal võis viimaks viia väljasuremiseni ka suured imetajad.

«Luuleliselt on seda nimetatud mammutistepiks,» ütleb Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel keskkonna kohta, kus mammutid omal ajal ringi tatsasid. «Varem arvati, et see on nagu Ukraina stepp, kus kõrrelised on rinnuni.» Alust selleks andsid peamiselt õietolmu-uuringud.

Ent hoopis teine pilt avaneb, kui õietolmu asemel analüüsida pinnases säilinud taime-DNAd. Töörühm võttis Siberis ja Alaskal 21 paigas igikeltsast proove, mille vanus küündis kümnete tuhande aastateni, ning analüüsis neis leiduvat DNAd. Lisaks suudeti taime-DNAd eraldada ka mõnedest tollel ajal elanud suurte loomade pabulatest.

Tagasi üles