«Luuleliselt on seda nimetatud mammutistepiks,» ütleb Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel keskkonna kohta, kus mammutid omal ajal ringi tatsasid. «Varem arvati, et see on nagu Ukraina stepp, kus kõrrelised on rinnuni.» Alust selleks andsid peamiselt õietolmu-uuringud.
Ent hoopis teine pilt avaneb, kui õietolmu asemel analüüsida pinnases säilinud taime-DNAd. Töörühm võttis Siberis ja Alaskal 21 paigas igikeltsast proove, mille vanus küündis kümnete tuhande aastateni, ning analüüsis neis leiduvat DNAd. Lisaks suudeti taime-DNAd eraldada ka mõnedest tollel ajal elanud suurte loomade pabulatest.