Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Solman: linnal jätkub raha kõigeks peale erakoolide

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Riina Solman.
Riina Solman. Foto: Peeter Langovits

Linnavalitsus jõudis volikogu opositsiooni eiramises uuele tasemele – IRLi fraktsiooni ettepanekut maksta erakoolidele välja neile seadusega ette nähtud raha ei peetud isegi keeldumise vääriliseks vaid lihtsalt «võeti teadmiseks».


«Otsustati võtta teadmiseks Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu «Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele maksta erakoolidele välja haridusseadusega ette nähtud Tallinna linnas elavate laste tegevuskulud» seletuskirjas toodud põhjustel,» otsustas linnavalitsus tänasel istungil.

Seletuskiri sisaldas varemgi korduvalt avaldatud teksti selle kohta, et riik paneb kohalikele omavalitsustele küll kohustused, kuid ei anna nende täitmiseks raha. Samuti märgitakse seal, et Tallinn suhtub mõistvalt erakoolide rahalistesse raskustesse ning maksis seetõttu jaanuari alguses ära nende eelmise aasta esimese kolme kuu arved.

Eelnõu esitanud linnavoliniku Riina Solmani sõnul on haridusvaldkonda juhtiva abilinnapea Mihhail Kõlvarti jutt, et riik pole erakoolide tegevustoetuseks raha eraldanud, pehmelt öeldes vale.

«Vanemate raha on linnal kogu aeg olemas olnud. Erakoolide õpilaste vanemad maksavad linnale makse, linn võtab nende tulumaksu vastu samuti nagu tavakoolide laste vanematelt. Siiani on linn käitunud vanemate maksurahaga omatahtsi ja suunanud oma äranägemist mööda, aga mitte nende maksumaksjate lastele. Vanemate maksuraha pole omavalitsuse ega riigi raha, seda raha teenivad inimesed oma tööga. Maksurahaga tuleb rahastada inimestega seonduvat elukorraldust ja antud küsimuses peab raha käima maksumaksjate lastega koos,» ütles Solman.

«Raha on linnal olnud siis, kui vaja maksuraha eest üles riputada «Tallinn aitab» reklaamid 72 000 ja «Tallinn liigub» reklaamid 100 000 euro eest, korraldada Lasnamäe päevad, mis maksid 38 000 eurot, samuti Ülemiste liiklussõlme avamisele kulutatud 30 000 eurot, tasuta rongisõidu 375 000 eurot, lõikuspeo 35 000 eurot, Rahvarinde kontserttuuri 120 000 eurot ja nii edasi,» loetles linnavolinik.

«Raha oli tasuta ühistranspordile üleminekuks ja eelmise aasta lõpul linnajuhtide palkade tõusuks. Raha leidus 100 000 euro suuruseks eralduseks Vene lütseumile, kus õpetatakse mitte kõige sõbralikuma naaberriigi materjalide põhjal ajalugu ja ühiskonnaõpetust,» lisas ta.

Munitsipaal- ja erakoolide omavaheline vastandamine on Solmani sõnul erakordselt nõme. «Võrdse kohtlemise printsiip sätestab – nagu nimigi vihjab - et inimesi tuleb kohelda võrdselt. Kui omavalitsus toetab munitsipaalkoolide õpilasi, siis peab ta sama printsiibi alusel toetama ka erakoolide õpilasi. Vaatamata omandivormile, on lapsed ikka lapsed, olenemata vormist, mida nad kannavad, olenemata sellest, kas nad käivad munitsipaal- või erakoolides,» kinnitas Solman.

«Linnavolikogu liikmena on mul õigus valijate esindajana küsida linna juhtidelt: kas peab tekkima 40-50 kohtuasja selleks, et lõppeks lastevanemate, õpetajate ja koolijuhtide närvidel mängimine ja kiusamine maksumaksjate raha pärast? Kas poleks õigem aumehelikult lastele kuuluv välja maksta ja siis ise riigiga kohtus edasi võidelda? Tundub justkui plaan, vähemalt mulle. Õieti pole see ju Savisaare, ega abilinnapeade raha, mida linn kasutab ka kohtus käimiseks ja kohtukulude katmiseks. Ikka maksumaksjate oma,» ütles linnavolinik.
 

Tagasi üles