Näitusel tahaks saale avardada

Ilmar Malini (1924–1994) näituse «EluLõng» koostajad Jaan Malin ja Kadri Asmer on väljapanekus üsna kesksele kohale asetanud aastal 1968 valminud kolmikmaali «Vesi. Maa. Ruum», mis kuulub Tartu kunstimuuseumile. See paikneb mullast, kividest ja sürreaalsetest kujudest taasloodud installatsiooni «Organon» juures, kunstimaja suurima näitusesaali seinal. Foto: Margus Ansu

Ilmar Malini 90. sünniaastapäeva näitus Tartu kunstimaja kahel korrusel suudab kunstniku loomingu erinevatest osadest ja ajalistest järkudest anda üpriski ülevaatliku pildi.

Ekspositsioon on tihe ja tõsine – sedavõrd, et tahaks vahepeal teostele õhuruumi lisada ning kunstimaja saale mõtteliselt avardada.

Väga palju on kirjutatud Malini kunsti muutumistest. Milles aga võiks näha seda, mis seob töid ühe inimese kunstiks? Milles tajuda põhihoovust, kujutleda autorit? Kas mingil resümeerival viisil oleks võimalik seda sõnastada?