/nginx/o/2014/01/31/2788604t1h7ddf.jpg)
Esmaspäeval külastasid sihtasutust Tallinna Vene lütseum ministeeriumi ja Harju maavalitsuse eksperdid, kes leidsid seal mitu rikkumist.
Haridusministeerium leidis Tallinna Vene lütseumis rikkumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnikele esitatud dokumendid näitavad, et koolituse maht on väga suur. Seetõttu peab asutusel olema kindlasti koolitusluba, rääkimata sellest, et sõna «lütseum» sellise koolitusasutuse nimes kasutada ei tohi, sest see viitab gümnaasiumiharidusele, teatas ministeerium.
«Esitatud andmed tõendavad, et õpilased saavad tavapärastes õppeainetes aastas üle 300 tunni õpetust Vene lütseumi egiidi all. Sealhulgas on Vene lütseumis õpetatud Tallinna Vene Linnamäe gümnaasiumi gümnasistidele ja ka teiste koolide õpilastele muuhulgas ajalugu ja ühiskonnaõpetust Venemaa õppematerjalide põhjal,» teatas ministeeriumi pressiesindaja
«Arusaamatuks jääb, miks on vaja riikliku õppekava täitmiseks suures mahus täiendavaid lisatunde, mida õpetatakse teise riigi õppekava järgi tehtud materjalide põhjal, koolitusloata ja eksitava nimega asutuses,» võttis asekantsler Mart Laidmets kokku ministeeriumi hinnangu.
«Ametnikud olid lütseumis peaaegu neli tundi, nõudes juhtkonnalt selgitusi selle kohta, millises mahus õpetatakse kooliaineid ning miks asutust toetati linna poolt 100 000 euroga. Siinkohal võib märkida, et ministeerium saatis lütseumile järelepärimise eelmisel teisipäeval, kuid ootas sellele vastust ainult kolm tööpäeva ning tegi seejärel sanktsioneerimata kontrolli,» lausus Kõlvart.
«Seoses vene gümnaasiumide üleminekuga eesti õppekeelele, vajavad õpilased üha rohkem järeleaitaja abi, kuid kaugelt mitte igal perel ei jätku raha lisatundide eest maksmiseks. Hariduskeskus on loodud abiks keskkooliõpilastele – see laseb venekeelsetel noortel parandada õppekava-alaseid teadmisi, täita lünki, mis jäid pärast materjali kuulamist mitte-emakeeles. Tegelikult oleks loogiline, kui sellise algatusega oleks välja tulnud ministeerium, mitte linn,» märkis abilinnapea.
Kõlvarti sõnul on hariduskeskuse õpetajad alates selle loomisest töötanud puhtast entusiasmist, kuid see ei saanud igavesti niimoodi kesta ning seetõttu otsustas linn eraldada vahendid sihtasutuse tegevuse tagamiseks ning tasuda pedagoogidele nende töö eest.
«Ministeerium väidab, et lisakursused, mille maht ületab 120 tundi või mis kestavad kauem kui pool aastat, peavad taotlema koolitusluba. Kuid hariduskeskuses ei ületa eraldivõetud kursuste maht 120 tundi ning need ei kesta üle poole aasta, seega ei vaja hariduskeskuse tegevus ka koolitusluba ega ole ministeeriumiga seotud,» tõdes Kõlvart.
«Me plaanime tegevust laiendada ja suurendada kursuste, sealhulgas ka eesti keele kursuste arvu. Vajadusel pöördume ka ministeeriumisse ja taotleme koolitusluba. Ent igal juhul jätkub hariduskeskuse tegevus.»
Tallinna Vene lütseum on sihtasutus, mis loodi kaks aastat tagasi vene õppekeelega munitsipaalerakooli asutamiseks. Linna algatuse peatas erakooliseaduse muudatus. Praegu nimetab linn sihtasutuse sildi all tegutsevat õppeasutust hariduskeskuseks.