/nginx/o/2010/05/27/375079t1h208b.jpg)
Valitsuse täna kehtestatud määrusega sai paika objektide ja vara loetelu, mille valve võib vajaduse korral anda kaitseliidule. Kaitseliidu osutatav valve peab lähtuma riigikaitselisest vajadusest.
Valitsus kinnitas kaitseliidu valvatavate objektide ja vara loetelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valvatavate objektid hulgas on näiteks kaitseministeeriumi, kaitseressursside ameti ja kaitseväe valduses olevad hooned ja territooriumid, aga ka Eesti välisesinduse valduses olev vara. Määrus piiritleb kaitseliidu valvatavad objektid, et välistada riigi sekkumist turva- ja valveteenuste turul.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kõnele valitsuse pressikonverentsil, et kaitseliit on aastaid valveteenust osutunud, kuid tasapisi sai selgeks, et sellel valveteenusel ei olnud korralikku seaduslikku alust.
«Tänaseks on selgus majas- kaitseliit vabal turvateenuse turul turvateenust osutada ei saa,» ütles Aaviksoo. Valitsuse tänase määruse üldloetelus on kaheksat tüüpi objekte, mis kõik on riigikaitsega seotud.
«Praktikas tähendab see, et kaitseliit saab neljakümnel objektil Eestis ja Brüsseli esinduses osutada valveteenust. Kokku tähendab see 470 valvuri töökohta kaitseliidu ridades. Hea on ka see, et need valvurid on ette valmistatud sõjaliseks riigikaitseks, nii et kriitilisel hetkel ei ole vaja nende objektide valvet enam üle võtta, vaid need on automaatselt sõjaväeliste struktuuride käes,» rääkis Aaviksoo.
Eelmisel aastal eraldati riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena valve osutamiseks kaitseliidule 81 miljonit krooni. Sel aastal on ette nähtud kulude mõningane vähenemine.