Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Roheliste tipud ei soovi enam partei juhatusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marek Strandberg ja Valdur Lahtvee riigikogus
Marek Strandberg ja Valdur Lahtvee riigikogus Foto: Peeter Langovits

Roheliste erakonna tipp-poliitikud Marek Strandberg, Mart Jüssi ja Valdur Lahtvee ei kandideeri homme algaval erakonna üldkogul partei juhatusse.


«Ma ei kavatse kandideerida. Mulle on rahu rohkem väärt kui võimalik ühiskondlik töö. Ja rahu täiesti laiemas plaanis,» sõnas Strandberg. «Ma loodan, et kolme inimese otsus on ka üheks ajendiks, miks teine väga selgelt ja jõuliselt avalikult kaklev pool võiks erakonna huvides loobuda plaanist taas erakonda juhtima hakata,» lisas ta.

Strandberg lubas üldkoosolekul tutvustada visiooni, mis tema meelest on erakonnale kasulik, vajalik ja Eesti ühiskonna jaoks oluline. «Rohkem ma ei soovi sellel üldkoosolekul teha mitte midagi muud kui hääletada.»

Juhatusse ei kandideeri ka roheliste riigikogu fraktsiooni juht Valdur Lahtvee ja fraktsiooni liige Mart Jüssi.

«Ma ei kandideeri,» kinnitas Lahtvee. Tema sõnul sündis neil selline otsus, et vähendada erakonna sees olevaid pingeid ja anda võimaluse uutele inimestele.

Uute inimeste nimetamisel jäi ta aga kidakeelseks. «Kindlasti ei hakka ma neid praegu nimetama. Meil on erakonnas palju inimesi ja nende seas väga palju asjalikke inimesi,» märkis ta.

«Küll need nimed ise tulevad välja. Foorumis on enda kandideerimissoovist väga paljud teada andnud,» lisas Lahtvee.

Erakonnas lubas Lahtvee kindlasti jätkata. «Mina olen rohelises erakonnas olnud vaheldumisi aastast 1989, kui roheline liikumine registreeriti Eesti poliitilise süsteemi osana. Mäletatavasti olid siis kõik rohelised - nii Lennart Meri kui Arnold Rüütel ja Andres Tarand.»

Lahtvee sõnul on homme algavale üldkogule oodata üle 200 liikme. Esimesel päeval plaanitakse arutada valimisprogrammi, tegevuskava ja põhikirjamuudatusi, et järgmisel päeval otsuseid teha. Oleme näinud, et alati on aega arutamiseks puudu jäänud ja seepärast on üldkoosolek kahepäevane.

Tagasi üles