Eesti kirjandus on jõudnud oma arengus huvitavasse faasi, kus keel ei dikteeri enam selle piire ja iseloomu, kus kirjandus on teatud mõttes väljunud eesti keele raamidest. Nii julgen väita, et mullused parimad eesti romaanid ei sündinud mitte eesti, vaid vene ja prantsuse keeles. Pean silmas Andrei Ivanovi «Harbini ööliblikaid» ja Katrina Kalda «Jumalate aritmeetikat». Mõistagi on vaieldav, kas ja mil määral võime neid käsitada osana eesti kirjandusest, ent arvestades nii autorite Eesti päritolu kui romaanide Eesti ainest, tundub, et selline käsitus on igati põhjendatud. Isegi kui rahvuslikud kriteeriumid pole kirjandusest rääkimisel mõistagi esmased.
Katrina Kalda
«Jumalate aritmeetika»