Euroopa korruptsiooniaruanne manitseb Eesti erakondade rahastamist muutma

Kollaaž eelmistest valimistest. Tänaseks on Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) saanud Isamaa. Foto: Toomas Huik, Peeter Langovits, Margus Ansu (Postimees), Elmo Riig, Marko Saarm

Täna avaldatud esimene Euroopa Liidu korruptsioonivastase võitluse aruanne ütleb, et kuigi Eestis on korruptsiooni tajumise tase võrdlemisi madal, tuleks korruptsiooniriske kindlasti vähendada erakondade rahastamise ja riigihangete korraldamise osas.

Täpsemalt soovitab Euroopa Komisjon Eestil muuta läbipaistvamaks erakondadele annetamise korda ja tõhustada kontrolli annetuste üle.

Samuti tuleks parandada järelevalvet riigihangete korraldamise üle ja jälgida, et riigi või Euroopa Liidu vahendite eest tehtavad riigihankeid täidetaks korrektselt. Aruanne teeb ettepaneku koostada kohalikele omavalitsustele hangete järelevalve suunised ja tagada, et omavalitsusel oleks voli määrata piisavaid halduskaristusi eksijate vastu.

Kriitiline on aruanne ka parlamendisaadikute eetikakoodeksi osas. Aruande kohaselt tuleks koodeks kiiremas korras vastu võtta ning kehtestada ka tõhus järelevalve- ja karistusmehhanism nende saadikute suhtes, kes koodeksi vastu eksivad. Samuti tuleks kehtestada tõhusam järelevalve selle üle, kas saadikute esitatud majanduslike huvide deklaratsioonid peavad paika.

Aruanne soovitab Eestile ka põhjalikku analüüsi selle üle, kui suur on ametkondades ja omavalitsustes oht ametnike politiseerimisele.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt on 65 protsenti eestlastest seisukohal, et korruptsioon on nende kodumaal laialt levinud. Euroopas on sama näitaja üle 75 protsendi.

Neli protsenti eestlastest ütleb, et neile on viimase aasta jooksul esitatud palve anda altkäemaksu või on neilt seda oodatud. See näitaja on Euroopa keskmisel tasemel.

Pevkur: korruptsiooniaruande soovitustes pole midagi uut

Eesti võib üldjoontes aruandes antud hinnangutega rahule jääda, meie positsioon EL riikide järjestuses on väga hea, ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

«Oleme ühes grupis koos Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia ja Hollandiga. Sellesse, täpsemalt pingerea teise gruppi kuuluvates riikides on inimeste kokkupuude korruptsiooniga hinnatud väikeseks ja korruptsiooni taju keskmiseks,» sõnas Pevkur.

Ärisektoris peavad korruptsiooni probleemiks 19 protsenti ettevõtetest, samal ajal kui EL-is on see protsent 43. Eestis on ka Euroopa Liidu madalaim protsent inimesi, kes leiavad, et korruptsioon on viimase kolme aasta jooksul kasvanud.

«Kui vaadata Euroopa Komisjon poolt Eestile antud kolme soovitust, siis nende puhul tuleb märkida, et midagi ootamatut nendes polnud,» sõnas Pevkur.