Homme Postimehes: Soome ajakirjanik räägib elust pärast dopingutarvitamise paljastamist

Jalgpalli MM-il võideldakse dopingu vastu. Foto: SCANPIX

Põgenemine Hispaaniasse, tapmisähvardused, pommiähvardused. Hirm, depressioon ja hävitatud karjäär. Ajakirjanik Johanna Aatsalo räägib Postimehele, mis juhtus pärast seda, kui ta paljastas Soome suusatajate dopingutarvitamise.

Alustame päris algusest, see oli 1998. aasta jaanuaris, kui avaldasite Soome suusatajaid puudutava dopinguloo?

Kirjutasin, et Jari Räsanen on kasutanud kasvuhormoone ja et Soome suusaliit tahab tulemuste parandamiseks osta veel rohkem kasvuhormooni.

Jari Räsanen oli ainuke nimi, mida mainisite?

Jah, Räsanen oli ainuke nimi. Samal päeval kui see uudis avaldati (esitati YLE raadiouudiste kelle üheses uudisteblokis-toim.), ainult paar tundi hiljem esines Soome suusaliidu president Esko Aho (Soome ekspeaminister-toim.) avaldusega, et kõik on vale. Soome suusaliidu juhid ütlesid, et alustavad meie vastu infosõda.

Infosõda?

Täpsem väljend oli vist «kommunikatsioonisõda». Nad ei hakanud midagi uurima, ei pöördunud meie poole, ei suhelnud meiega. Ütlesid, et pole grammigi tõde. Ütlesid, et see on au küsimus. Öeldi ka seda, et tegemist on rünnakuga olümpiakoondisele – Nagano mängud oli ju ukse ees. Päev või kaks hiljem pöördusid nad politseisse ja meie suhtes alustati kriminaalmenetlus.

Kas keegi teid toetas ka?

Jah, peatoimetaja Kari Väisanen toetas mind. Ta oli ka ise osaline selle uudise loomises. Uuris ise, tal olid ka omad allikad ja tegelikult tema lisaski selle Soome suusaliitu puudutava osa, mina kirjutasin ainult Jari Räsanenist. Olin seda niidiotsa uurinud umbes pool aastat enne avalikustamist.

Kuidas avalikkus reageeris?

Väga-väga agressiivselt. Minu vastu, Kari Väisaneni vastu, toimetuse vastu. Saime tapmisähvardusi, saime pommiähvardusi, igasuguse terrorismiga ähvardati. E-maile tollal ju eriti ei olnud, aga saime sadu kirju, telefonikõnesid, pakke. Ma ise midagi ei avanud. Turvafirma vist tegeles nende kirjade ja pakkide avamise ja hävitamisega. Kari Väisaneni lapsed lubati ära tappa. Kõike seda oli nii palju… See oli…

Ma tean, et Kari Väisanen tuli lausa oma perega Eestisse peitu?

Jah, tean. Minuga oli sama lugu. Mina põgenesin Hispaaniasse.

Kas politsei uuris, kes need ähvardajad olid?

Uuriti küll. Paljud tehti ka kindlaks. Minu teada aga kedagi ei karistatud. Näiteks see, kes Kari Väisaneni lapsed lubas ära tappa, oli üks tavaline vanaproua.

Loe edasi tänasest Postimehest!