Üheksakümnendate aastate algul tudengi- ja reporterihakatisena tutvusin Tartus linna kuulsate ja kummalistega. Üks niisuguseid teretuttavaid oli kellassepp Robert.
Tellijale
Neeme Korv: Ühtse Eesti väikekogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oma seisma jäänud käekella tema juurde viisin, andis ta nõu visata plastmassist hammasratastega logu minema ja osta korralik üleskeeratav ajanäitaja. Kuid tähtis pole seejuures, et ma tõesti temalt ühe sinise sihverplaadiga kasutatud Pobeda ära ostsin, vaid midagi palju üldisemat. Robert tahtis maailma paremaks muuta.