Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kasutatud toiduõli vahetab diislikütuse välja (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Maksu- ja tolliameti eilsel ja tänasel kütusereidil tabati kaks erimärgistatud sinise kütusega sõitnud autot, sagedasti aga olid kütusepaagid täidetud hoopis vana toiduõliga.


Kontrollijatele sattus ette ridamisi sõidukeid, mille paakides loksus ebamäärast värvi vedelik, mis juhtide sõnul oli kasutatud taimeõli. Paar autot levitasid ka tugevat friikartulite lõhna.

Päevinäinud Mercedese roolis olnud mees rääkis, et on taimeõliga juba pikemat aega sõitnud ning autol polevat häda midagi. Kuuesilindrilise autoga polevat üldse mingit vahet märgata, olgu paagis siis taimeõli või ehtne diislikütus. Neljasilindriline pidi keeduõliga natuke aeglasemaks jääma. Talvel, kui külma on üle 20 kraadi, peab taimeõlile natuke ehtsat diislikütust lisama ning saab jälle probleemideta sõita.

Üks teine sohver nimetas oma kütust uhkelt biodiisliks ning ütles, et oli selle ühe kuulutusteportaali vahendusel ostnud. See jutt pälvis juba ametnike tähelepanu, sest tegemist on kütusemüügiga ja kütusemüüjatele on esitatud kindlad nõuded.

«Iseasi on see, mis seal paagis tegelikult on. Võibolla võeti sorts diislit, valati sinna natuke taimeõli hulka, võibolla valati veel midagi ja sõidetaksegi sellise seguga. See, kui mõni autojuht valab oma sõiduki paaki tont teab mida, ei ole iseenesest karistatav. Seda eriti just diislikütuste ja õlide puhul, mis nii kergesti ei plahvata,» selgitas Põhja maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrolli talituse juhataja Peeter Kõve.

Tema sõnul on tunduvalt ohtlikum see, kui mõni isehakanud keemik hakkab kodus bensiini tootma, sest see on palju plahvatusohtlikum. Nii võib viga saada pahaaimamatu liikleja, kelle kõrval mõni isetehtud bensiiniga sõiduk plahvatab.

Ta lisas, et taimeõliga sõitmine on juba tükk aega kombeks olnud ning viimasel ajal tehakse seda üha rohkem. «Me võime ainult spekuleerida, miks see nii on. Võibolla inimesed jälgivad hoolikamalt oma kütusekulusid ja tahavad odavamalt sõita. Võibolla hoolitakse vähem auto mootori eluea pikkusest, või on veel mõni muu põhjus,» oletas ametnik.

Ühe friikartulilõhnalise auto juhi sõnul on nõudlus selle kütuseliigi järele viimasel ajal tublisti kasvanud. Kui varem sai seda kiirsöögikohtadest niisama, siis nüüd on hind tõusnud kolme kroonini liitri eest ning alati polegi õli kohe saada, vaid see tuleb juba aegsasti kinni panna.

Taimeõliga sõitsid umbes pooled täna Viljandi maanteel peatatud autodest. Lõpuks leiti ühe Mercedese paagist ka sinist värvi vedelikku. Juht seletas küll, et oli nädala-paari eest erimärgistatud kütuse kasutamisega vahele jäänud ning see, mis täna paagist välja pumbati, olevatki viimane tilk, mis tollest korrast autosse jäänud. Maksuametnikud aga seda juttu ei usu ja mehele vormistatakse juba korduv õigusrikkumine.

Kütuse erimärgistamiseks kasutatav sinine marker on ametnike sõnul nii tugev, et peale erimärgistatud kütuse kasutamist tuleb paak puhtaks pesta ja filtrid välja vahetada, sest muidu näitab analüüs ikka erimärgistust ning autojuhti võib oodata karistus isegi sel juhul, kui viimane kord tangiti täiesti seaduslikku kütust.

Kõve sõnul tehakse kütusereide regulaarselt ning nende tulemused näitavad, et erimärgistatud kütust kasutatakse viimasel ajal vähem. «Sinise kütusega sõitjaid avastati mõlemal päeval kaks. Seda on õnneks tublisti vähem, kui aasta alguses, kui vahelejääjaid oli väga palju,» ütles Kõve.

Tavaline kütusereid näeb välja nii, et kõigepealt kontrollitakse mõnes tanklas kütuse väävlisisaldust ning seejärel maanteel autosid. Täna võeti juhusliku valiku alusel ette Lukoili tankla Jüris. Kõigist püstolitest võeti liitrisse anumasse proovid, mille väävlisisaldus pisut hiljem liikuvas laboris kindlaks määrati. Kõik proovid vastasid normidele, ehk kütuse väävlisisaldus oli alla kümne ppm-i ehk protsendilise osa massi väävlisisaldusest. Euroopa Liidus on lubatud väävlisisaldus kümme ppm-i, Venemaal aga 700 ppm-i. Seetõttu ongi Vene kütuse müük Eestis keelatud.

Venemaalt sisse toodud kütus on Kõve sõnul üle-eestiline probleem. «Selle kütuse mahalaadimisi avastatakse väga suurtes hulkades, aga see on siiski pidev avastamiste rida ja need juhtumid ei ole viimasel ajal sagenenud,» ütles Kõve.

Niisuguse kütusega sõitmine pole Eestis keelatud. Kui keegi on Venemaal paagi kõrge väävlisisaldusega kütust täis tankinud, siis sellega probleemi pole. Õigusrikkumine algab siis, kui seda kütust tahetakse edasi müüa.
 

Tagasi üles