Juhtkiri: Tallinna koolide liitmine peaks algama arutelust

Vajadus korraldada Tallinna koolivõrk ümber nii, et hea hariduse saamist ei takistaks liiga suur või liiga väike õpilaste arv, on mõistetav. Kuid viis, kuidas ümberkorraldusi koolide liitmise teel teha plaanitakse, viitab vähemalt osaliselt haridusministeeriumi ja linnavalitsuse erimeelsuste klaarimisele, mis võib saada takistuseks plaanile Tallinna koolikorraldust paremaks muuta.

Haridusministeeriumi mure on mõistetav. Tallinnas on nii ülerahvastatud koole, et seal peab õppima mitmes vahetuses, ja lapsevanemad ei ole selle üle sugugi õnnelikud. Nende kõrval leidub aga koole, kus klassis õpib kõigest veidi üle kümne lapse ja kus seetõttu võib tekkida eelarveraskusi. Erinevused koolide ja klasside vahel on kolmekordsed. Miks see nii on kujunenud, on omaette küsimus, kuid suur osa selles on koolide tasemeerinevustel.

Väär oleks arvata, et see olukord on tekkinud üleöö. Nii koolide täitumusest, tasemeerinevustest kui Tallinnas elavate laste arvust on otsustajad teadlikud olnud juba aastaid. Mõelgem korraks lasteaiakohtade probleemile: kas võib arvata, et sel ei ole seost mõne aasta pärast esimesse klassi minevate laste arvuga? Lapsed sünnivad teatavasti tunduvalt varem, kui kooli jõuavad. Samamoodi oleks saanud nii põhikooli kui gümnaasiumi puudutavaid ümberkorraldusi planeerida aastaid ette, ja selleks on tunnustatud metoodika olemas.