/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/12/03/2663612t1h39e6.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul ei tasu karta riigieksamite lävendi langemist ühele punktile, sest tegu on vaid oskuste monitoorimise, mitte kooli lõpetamiseks vajaliku eksamiga.
Aaviksoo: riigieksami kõrgema lävendiga kaasnes vaid numbrite mäng
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisest kevadest alates loetakse riigieksam sooritatuks ka vaid ühe punktiga sajast, teisalt lisandub abiturientidele kohustuslik koolieksam, mille sisu üle otsustab ainult kool.
Aaviksoo meenutas, et ka siis, kui Eestis riigieksamid sisse viidi, oli lävend üks punkt. «Need ei olnud mõeldud diskrimineeriva eksamina, et selle alusel otsustatakse, kas lõpetab kooli või mitte. Kool otsustab lõpetamise,sest on kolm aastat selle noorega tööd teinud ja on täiesti pädev selle informatsiooni põhjal seda tegema,» ütles haridusminister.
«Riigieksamid on pildistamine-mõõtmine, mis annab tagasisidet õpilasele, koolile, riigile, aga ei ole kooli lõpetamise tingimuseks. Ma ei näe üthegi probleemi sellise eksamisüsteemi korraldamisel ja karta pole kellelgi midagi,» sõnas minister.
Teatud tähendust riigieksamid muidugi omavad ka näiteks kõrgkooli vastuvõtmisel või tööle võtmisel, tõdes Aaviksoo.
Ministri sõnul näitas riigieksamite sooritamise lati vahepealne tõstmine, et tegu oli vaid mänguga numbritega. «Vahepeal tõepoolest tõsteti seda latti 20 punktile, osalt ka 50 punktile.»
Aaviksoo sõnul näitasid kogemused, et kui riigieksami tulemuste skaala oli 0-100, saadigi tulemusi nullist sajani, kui aga miinimum tõmmati 20le, hakkasid eksamitel tekkima tulemused vahemikus 20-100 punkti. «Vastavalt korraldati eksamiküsimusi, vastavalt hinnati tulemusi. Sisuliselt ei muutunud mitte midagi.»
«Tegelikult on see üks mäng numbritega, mis põhineb 19. sajandi klassikalisel Saksa filosoofial, et on võimalik 100 protsenti omandada, tänapäevane lähenemine on erinev,» rõhutas Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul lähtuti miinimumlati tõstmisel 20 või 50 punktile mehaanilisest ettekujutusest, et asi on omandatud, kui on omandatud 50 protsenti. «Tänapäeval niisugust arusaamist hariduses enam ei ole, ei ole olemas 100 protsenti, millest hakatakse mõõtma, mitu viga tegid, siis vastavalt seda vähem tead , vaid on olemas kompetentsid, mida püütakse saavutada. Mitte keegi ei saavuta ideaalseid oskusi ühelgi alal, seega pole olemas 100 protsenti.»
«Riigieksam pole diskrimineeriv või äraarvamatu ülesanne, milleks spetsiaalselt peab valmistuma, nagu paraku praegu paljudes koolides on juhtunud,» märkis Aaviksoo.