Randjärvelt näpati doktorikraad

See nädal lubas Märjamaa gümnaasiumi külastada Laine Randjärv, kes on juba seitsmes külaline. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Läinud aasta 9. mai kujunes endise kultuuriministri, riigikogu asespiikri Laine Randjärve jaoks läbikukkumiseks: ladusalt kulgenud kaitsmise järel oli tal hetkeks kauaigatsetud doktorikraad käes, kui ootamatult ilmus välja veel üks hääletussedel. Seda fakti teavad väga vähesed. See üks kummaliselt välja ilmunud vastuhääl saigi talle saatuslikuks.

Juba pikalt enne kaitsmispäeva oli meedia kohati kahjurõõmuga Randjärve edenemisel teadustöös silma peal hoidnud. Eesti Üliõpilaste Seltsi mees Kaarel Tarand kirjutas Sirbis, kuidas Randjärv doktorandina diskrediteerib süsteemi ja keskkonda, kus ta on planeerinud endale poliitilise karjääri järgse tuleviku. «Pole saladus, et Laine Randjärvel on doktorikraadi vaja vaid peagi erakonna juhatuse ja valijate tahtel katkeva poliitilise tähelennu lõpul pehme maandumise kindlustamiseks,» teadis Tarand.

Ta leidis, et «hoolimata juhendaja jõupingutusest valmiva heietuse seitsme aasta jooksul väitekirjanduseks formaatimisel imet ei sündinud». Ta küsis, kas juhendaja Aadu Must oleks olnud nõus Randjärve teadustööle (Tarand pani selle sõna jutumärkidesse) kaasautorina oma nime lisama. «Ega vist,» vastas ta ise. «Seega, kui ülikooli maine on ohus, peab rektor ütlema oma sõna. Esiteks muidugi andma hävitava hinnangu akadeemilisele konformismile.»