Reiljani kaitsja viib Rävala kaasuse inimõiguste kohtusse

Vandeadvokaat Aivar Pilv Foto: Peeter Langovits / Postimees

Täna riigikohtu otsusega lõplikult pistiseasjus süüdi jäänud riigikogu liikme ja endise keskkonnaministri Villu Reiljani kaitsja kinnitas, et kaasus viiakse Euroopa Inimõiguste kohtusse.

Vandeadvokaat Aivar Pilv sõnas, et vestles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist põgusalt kaitsealusega ning nende seisukoht on sama, mida nad on ka varem väljendanud- kasutada selles menetluses kõik kaebevõimalusi. «Seetõttu on otsustus Euroopa Inimõiguste kohtusse pöörduda kindel,» ütles Pilv.

«Olles esmalt põgusalt tutvunud riigikohtu lahendi motiividega, on see veendumus, et meil on põhjust ja alust kaevata, ainult suurenenud,» lisas ta.

Kuigi Pilv nentis, et ta ei saa üksikasjalikult hinnata tõendeid ja neid kritiseerida, oli ta nõus põhjendama, miks kohtulahendiga inimõiguste kohtusse pöördutakse.

«Riigikohus ei vasta kaitsjate kõikidele püstitatud küsimustele, mis on nii menetluslikust kui ka tõenduslikust aspektist olulised süüküsimuse lahendamisel ja seetõttu ei vasta see meie arvates ka Euroopa Inimõiguste kohtu poolt korduvalt rõhutatud põhimõtetele,» selgitas Pilv.

Ta lisas, et praegune riigikohtu lahend jätab suhteliselt formaliseeritud mulje ja ei vasta paljudele püstitatud küsimustele, millega kaitsjad on kritiseerinud ja ebaõigeks pidanud esimese astme kohtu lahendeid. «Kohus on välja toonud suhteliselt üldsõnalisi konstateeringuid. Olukorras, kus kohtumenetluse algusest kuni tänaseni on kulunud umbes aasta ja kaheksa kuud ning sellest ajas on üle kuue kuu kulunud kohtuotsuste tegemisele. Ehk üks kolmandik ajast. Kulutatud aeg võiks olla proportsionaalne kohtu poolt avaldatud seisukohtadega ja järeldustega.»

Veel näeb Pilv kaasuses Euroopasse viimises põhimõttelist küsimust ka Eesti kohtusüsteemi jaoks tervikuna. «Kas edaspidi meie kohtumenetlused ja süüdimõistvad kohtuotsused tuginevad selgetele, otsestele ja põhjalikult kontrollimist võimaldavatele tõenditele või ebamäärastele vihjetele, kaudsetele ja ebamäärastele tõenditele. See vajab tema hinnangul kontrollimist ja lahendamist laiemas perspektiivis, kui ainult nimetatud kohtuvaidluse kontekstis.

Lisaks leidis ta, et ka jälitustegevusega seotud põhimõtted ja õiguskaitseorganite praktika peab muutuma. «See ei saa olla nii vabalt tõlgendatav, nagu see seni on olnud.»