Tallinna koolide liitmisplaanid võtavad pisikestelt omakoolitunde

Tallinna Südalinna kool. Foto: Peeter Langovits

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti avalikustatud plaan juba tänavu ja tuleval aastal pealinnas mitmeid koole liita tekitab asjaosalistes kooliperedes ärevust. Väikesed koolid kardavad allaneelamist, samas kui suuremad, sageli osaliselt kahes vahetuses töötavad gümnaasiumid vajavad hädasti lisaruumi.

Äsja oma nime muutnud ning hoolimata koolihoone korralikust remondist õpilaste nappusega hädas oleva Tallinna Südalinna kooli lapsevanemad on Tallinna ühisgümnaasiumiga liitmise plaani vastu ning nõuavad iseseisva kooli säilitamist. Linnavalitsuse plaani vastu koguti 1120 allkirja ning korraldati koosolek.

«Peamine vastuseisu põhjus on ühe hea, lapsesõbraliku, Tallinna ühe turvalisima kooli kadumine. Südalinna koolis teavad kõik õpetajad kõiki lapsi, nendega tegeletakse võrdväärselt, hoolimata laste perekondlikust staatusest või rahvusest. Koolikiusamisi praktiliselt ei esine, probleemidele suudetakse lahendus leida kiirelt ja õigete vahenditega,» põhjendas hoolekogu esimees Anneli Kivisiv. Tema sõnul on heas koolikeskkonnas hakanud tõusma laste õpitahe ja tulemused ning järgmisena saaks asuda välise maine tõstmise juurde.

Nüüd aga tahetakse kooli ühisgümnaasiumiga liitmisel panna sellele piir, sest pärast seda ei tekiks võrdsetel alustel uus kool, vaid suur kool neelaks pisikese alla.

«Südalinna kooli lapsevanemad on pigem seisukohal, et haridusamet võiks kooli aidata õpilaste arvu suurendamisega, mitte selle pideva mahategemisega, sh meedias,» heitis Kivisiv ette. Eile toimunud koosolekul tegid Südalinna kooli lapsevanemad ettepanekuid, mida linn võiks teha, et ühisgümnaasiumi ruumimure lahendada.

«Nii tugev oma-kooli-tunne on haridusametile ja Mihhail Kõlvartile üllatuseks, pigem eeldati, et selles koolis käivad ükskõiksete või saamatute lastevanemate lapsed, kes ei oska mõnda «tugevat» kooli valida,» märkis Kivisiv.

Pragmaatilised suurkoolid

Koolid, millele antakse võimalus väiksem «alla neelata», suhtuvad liitmisplaanidesse märksa pragmaatilisemalt, ehkki nemadki võiksid maine lahustumise pärast muretseda.

Kooli direktor Mehis Pever märkis, et näeb koolide liitmisettepanekus plusse eelkõige just selle koha pealt, et koolivõrku on igal juhul vaja korrastada. «Kui linn lööb kokku ruutmeetrid, mis siin hariduse jaoks on, pole lisahoone ehitus mõistlik, ehkki ka seda on arutatud,» ütles Pever.

Pever nentis, et ükski inimesi puudutav protsess pole lihtne, kuid liitmine peaks siiski olema teostatav. «Oleme siiani oma kooliperes hakkama saanud ja arvan, et ka pere suurenemisel saame.»

Kui kahe kooli ruutmeetrid kokku lüüa, saaks tema sõnul algklasside praegusest kahest vahetusest loobuda. Tema sõnul poleks raske ka liitmise järel ümberkorraldusi teha. «Olen kindlasti seda meelt, et samas kooliastmes lapsi kahes eri majas pidada pole mõistlik, aga mis majja mis kooliaste läheb, saab otsuse järel kokku leppida. Ma isiklikult näen kolme võimalikku varianti.»

Ka ühisgümnaasiumi lapsevanemad on pigem nõus, et lapsed käivad koolis eri hoonetes kui kahes vahetuses. Ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Meelis Atonen ütles, et suhtub liitmisplaani mõistvalt. «Meie kool on väga suure probleemi ees, sest on selgelt ülerahvastatud, mistõttu algklasside õpilased, 2.-3. klassid käivad õhtuses vahetuses. Samas on vähem kui kilomeetri kaugusel kool, mis on pooltühi,» ütles Atonen.

Ta märkis, et ei näinud kooli hoolekogu ja lastevanemate kogu kohtumisel abilinnapeaga ühtegi kriitilist lapsevanemat, kes oleks küsinud, miks seda üldse tarvis. «Inimestes on asjad kinni, kui seda mõistlikult tehakse, ei ole ühendamise riskid suured,» leidis Atonen.

Plaan 2015. aastast liita Kadrioru saksa gümnaasium ja Sikupilli keskkool lõi lõkkele ka suurema kooli vanemate emotsioonid. Saksa gümnaasiumi hoolekogu esimees Ivo Volt märkis, et eks oma seisukohti kipuvad valjuhäälselt välja ütlema ikka need, kes plaani vastu on. Nii on laidetud Sikupilli kooli ebamugavat asukohta ja üldse seda, et osa lapsi peab teise majja minema.  «Eks see sõltub sellest, kus kellegi elukoht. Neile, kes kooli kõrval elavad, muutuks elu ebamugavamaks. Samas on niikuinii palju lapsi, kes mujalt piirkondadest kooli käivad. Seetõttu mulle isiklikult tundub, et see pole nii suur probleem,» rääkis Volt, kelle sõnul siiski suuremat protesti või allkirjade kogumist nende poolt tulemas ilmselt pole.

Küll aga on Kadrioru saksa gümnaasiumi lapsevanemad seda meelt, et kui liitumise ideega edasi minnakse, siis nende eesmärk on sellise nime ja saksa süvaõppe kallakuga kooli jätkumine. «See on kindlasti meie vaatepunktist enesekeskne, aga kes meie kooli juurde tulevad, peavad arvestama, et liituvad meie kooliga. Sisuliselt võiks seda liitumist võtta nii, et meie koolile on vaja juurde ruume, et meie kool saaks areneda ja kasvada. Paratamatult on sellest lähtudes kannatajaks Sikupilli kool,» tõdes Volt.

Tema sõnul on praegu plaanis palju selgusetut ning vaid ajakirjanduse uudise põhjal kiputakse liialt emotsionaalselt arvamusi avaldama. «Seda peame me nüüd selgitama, millised plussid ja miinused koolide liitmisel võivad olla. Samuti meie koolipere ootab linnavalitsuse selgitust.»

--

Tallinna koolide liitmise plaan:

2014

Tallinna 37. keskkool ja Tallinna Arte gümnaasium;

Tallinna Ranniku gümnaasium ja Ehte humanitaargümnaasium;

Tallinna südalinna kool ja Tallinna ühisgümnaasium;

Juhkentali gümnaasium ja Kesklinna vene gümnaasium.

2015

Tallinna Paekaare ja Lasnamäe gümnaasium;

Tallinna Sikupilli keskkool ja Kadrioru saksa gümnaasium.