Elamisloata noored võivad hakata saama lihtsamini kodakondsust

Foto: Toomas Huik / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjon algatas täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekust tulenevalt kodakondsuse seadust muutva eelnõu, et lihtsustada kodakondsuse taotlemist nendel noortel, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis püsivalt elanud.

Eelnõu lihtsustab kodakondsuse taotlemist noortel, kelle seaduslik esindaja ei ole taotlenud neile enne 15-aastaseks saamist elamisluba, kuid kes on vähemalt kaheksa aastat Eestis faktiliselt elanud. Need inimesed saavad eelnõu järgi kodakondsuse, kui nad pole asunud püsivalt elama teise riiki ning kodakondsuse taotlemise ajaks on neil kehtiv elamisluba või elamisõigus. Kodakondsuse saamisel kehtib neile nagu ka kõigile teistele taotlejatele kuuekuuline ooteperiood.

Õiguskantsler Indrek Teder alustas kodakondsuse seaduse kontrollimist, kui tema poole pöördus 1990. aastal Eestis sündinud noor, kes on siin üles kasvanud, koolis käinud ning on rahvuselt eestlane. Avaldaja selgitas, et tema ema sai 1994. aastal Eesti kodakondsuse ning seetõttu eeldasid nad, et ka temal on Eesti kodakondsus. 16-aastasena passi taotlema minnes selgus aga, et tema kodakondsus oli määratlemata.

Teder märkis ettepanekus, et kuna avalduse esitanu ja tema ema arvasid, et ta on Eesti kodanik, polnud talle taotletud ka elamisluba - tähtajalise elamisloa sai ta 2006. aastal. Seaduse kohaselt võinuks ta pikaajalise elaniku elamisloa saada viie aasta möödumisel ning kodakondsust saanuks ta taotleda alles kaheksa aastat pärast esmase elamisloa saamist. Siiski võttis politsei- ja piirivalveamet õiguskantsleri poole pöördunud inimese sooviavalduse 2012. aasta jaanuaris menetlusse ning valitsuse korraldusega sai ta sama aasta septembris Eesti kodanikuks.

Õiguskantsler leidis seadust analüüsides, et ehkki enne kodakondsuse taotlemist riigis elamisloa alusel elamise nõue on tavaliselt põhjendatud ning täidab legitiimset eesmärki, osutub see ebaproportsionaalseks nende alaealiste puhul, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis faktiliselt püsivalt elanud.

Tema hinnangul on kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine püsivalt riigis elanud inimeste suhtes, kellele on elamisluba jäänud alla 15-aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu taotlemata, põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega vastuolus. Seetõttu tegi ta parlamendile seaduse muutmiseks ettepaneku, millega riigikogu aasta eest ka üksmeelselt nõustus.

Siseministeeriumi andmetel võib seaduse vastav regulatsioon puudutada hinnanguliselt 500 Eestis elavat noort.