VEB fondi komisjon tellis Krafti dokumentidele kohtuekspertiisi

VEB fondi uurimiskomisjon jõudis täna Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit küsitledes järeldusele, et keskpangas tõesti koostati 1995. aastal skandaalne valeandmetega kiri ja toonane panga president Vahur Kraft üritab oma hiljutise auditiga lihtsalt vett segada. Nüüd on komisjon tellinud kirja autori ning tunnistajate esitatud dokumentide tõesuse tuvastamiseks kohtuekspertiisi.

VEB fondi komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul huvitas neid toonase panga nõukogu liikme Hanssoni osas kolm asjaolu: nõukogu tegevus 1993-1998 aastani, skandaalse kirja tekkimine ning Eesti Panga mulluse auditi paikapidavus.

Vakra sõnul vastas Hansson komisjonile, et nõukogu tegeles neil aastail Põhja-Eesti panga saneerimisega, ega omanud organisatsioonis toimuvast täielikku ülevaadet. Seetõttu ei teadnud nõukogu siis ega tea ka praegu, kelle käe läbi sattusid Eesti Panga kirja valeandmed, millega suurendati TSL Internationali kasuks rahalist nõuet 32 miljoni dollarini. Kindel ollakse vaid selles, et valeandmetega kiri on koostatud 1995. aastal Eesti Pangas ja sellele otsusele on alla kirjutanud toonane juht Vahur Kraft.

«Hansson oli täiesti kindel, et Eesti Panga audit on tõene. Ka mina ei näe mingit põhjust seda kahtluse alla seada. Selline kiri on Eesti Pangast välja läinud, sellele on alla kirjutanud Vahur Kraft,» ütles Vakra.

Dokumentidele telliti ekspertiis

Nüüd on komisjon saatnud skandaalse kirja Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, palvega teha selle autorite tuvastamiseks ekspertiis. «Me tahame teaduslikul meetodil välja selgitada, kes on selle kirja koostanud, mitte ainult allkirjastanud.»

Samuti on ekspertiisi saadetud Krafti ja mitme teise ülekuulatu esitatud paberid. «Meil on kahtlusi, et mõningad paberid, mis meile on esitatud, on olnud võltsingud,» ütles Vakra.

Kelle dokumentide kohal peale Vahur Krafti veel võltsingukahtlus lasub, Vakra ei avaldanud. Ekspertiisi tulemused loodetakse saada kätte veebruari alguseks.

Samal ajal on VEB fondi komisjon algatanud väärteomenetluse ärimees Aleksander Mati suhtes, kes on keeldunud komisjoni ette tulemast.

Menetlus ei pruugi aga anda tulemust, kuna seadus küll lubab keelduja väärteovastutuse alla võtta, ent ei määratle, kes peaks olema menetluse kohtuväline menetleja. Kui keegi tõendeid ei kogu ja asja kohtusse ei vii, ei saa maakohus ka seda arutada.

Vakra sõnul ongi komisjon teinud justiitsministeeriumile ettepaneku seaduseauk ära lappida. «Kui selline olukord peaks tulevikus korduma, siis on võimalik rakendada politseiga sundtoomist,» tõi Vakra näite.

«Tõele lähedal»

Tänaseks on VEB fondi komisjoni ees käinud 37 inimest. Lähiajal kutsutakse veel kümmekond, teiste hulgas endine pangajuht Andres Lipstok. «Ka Vahur Kraft on suure tõenäosusega uuesti tulemas, kui saame kohtuekspertiisi tulemused.»

Vakra sõnul avaldab komisjoni 7. aprillil avalikustatav lõppraport VEBi saaga kohta palju uut infot.

«Ma arvan, et me oleme tõele mitte lähedal, vaid tegelikult teame tõde. See, et 32 miljonit Mattile läks, on teada, n-ö skeem oli lõppkokkuvõttes tulemuslik,» ütles Vakra.  

«Mis puudutab Ardo Hanssonit, siis teda tuleb tunnustada. Erinevalt mitmetest inimestest, kes on meie komisjonis käinud ja öelnud, et neid on tabanud ränk mälukaotus, siis Hansson on tõepoolest olnud see inimene, kes on püüdnud aidata, et see müsteerium saaks lahenduse.»

VÄLJAVÕTTEID EESTI PANGA AUDITIST:

32,3 miljoni dollari ulatuses eraettevõttele TSL International  nõudeid «lisanud» valeandmetega dokument loodi 1995. aastal Eesti Pangas. Samas ei õnnestunud tuvastada, kes kirja loomise ahelas põhjustas valeandmete sattumise kirja. Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega.

Valeandmetega kiri aitas TSL-il tulevikus nõuded Vnešekonombank’ist realiseerida, kuna Vene riik oli teatanud, et oma riigi residentidest juriidilistele isikutele avatakse külmutatud arved ja nende summade vastu antakse Vene riigi võlakirju.

Planeeritud tegevusele viitavad kaks asjaolu. Esiteks kattus kirjapandud nõue 32,3 miljonit 1995. aasta alguse kursi alusel üsna täpselt valitsuse, keskpanga, PEP-i ja TSL-i omaniku teise firma nõuete kogusummaga. Teiseks realiseeris TSL mitu aastat hiljem kolme tehinguga kõik Ühispangalt saadud nõuded Vnešekonombankis täpselt 1995. aasta kinnituses toodud mahus.