Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Riik peab vägistajale maksma 5200 eurot kompensatsiooni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Euroopa Inimõiguste Kohus.
Euroopa Inimõiguste Kohus. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis oma hiljutises otsuses, et 2007. aastal vägistamise eest kuueks aastaks vangi saadetud Jüri Rosina üle ei peetud õiglaselt kohut, mistõttu peab Eesti riik nüüd mehele välja maksma 5200 euro suuruse kompensatsiooni.

Inimõiguste kohus jõudis detsembris otsusele, et kohtupidamises rikuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigust õiglasele kohtumenetlusele ja tunnistajate küsitlemise õigust. Otsuse poolt hääletas viis kohtunikku, eriarvamusele jäi kaks kohtunikku.

«EIK leidis kaebaja asjas esiteks, et alaealise tunnistaja kohtuistungil ülekuulamisest keeldumisel – ja selle asemel videosalvestise vaatamisel – olid Eesti kohtud põhjendatult lähtunud lapse huvidest, arvestades seejuures asjaomaseid psühhiaatrilisi ekspertiise,» seisab lahendis. Teiseks asus EIK seisukohale, et süüdimõistev otsus põhines peamiselt nimetatud alaealise tunnistaja ütlustel, lisaks leidis EIK, et kaebaja käsutuses ei olnud piisavaid tasakaalustavaid vahendeid, mis oleksid taganud kaitseõiguse.

Samuti märkis EIK, et kuigi kohtuistungil kuulati üle mitmeid tunnistajaid, siis kõnealune alaealine tunnistaja oli ainus, kelle otsesel tunnistusel Rosin süüdi mõisteti. Eeltoodut arvesse võttes mõistis inimõiguste kohus Eesti riigilt kaebajale mittevaralise kahjuna välja 5200 eurot.

Otsus jõustub tänavu 18. märtsil, kui pooled ei ole taotlenud asja suurkojale üleandmist.

Kaks kohtunikku eriarvamusel

Ehkki otsuse poolt hääletas viis kohtunikku, jäid Makedooniast ja Kreekast pärit kohtunikud eriarvamusele, kuna leidsid, et otsus oli varasema sarnaste asjaoludega kohtupraktikaga vastuolus.

«Eriarvamuse esitanud kohtunikud pidasid oluliseks seda, et alaealise tunnistaja ülekuulamise videot vaadati kohtuistungil, seega oli kaitsel võimalus selle usutavust vaidlustada ning kohus sai tunnistaja ütlusi hinnata, » seisab lahendis. Samuti leidsid nad, et teiste tunnistajate osatähtsus süüdimõistmisel oli suurem ning pöörasid tähelepanu sellele, et kaebaja ise oli end kahel korral osaliselt süüdi tunnistanud ja vabandanud, et ta «oli 11-aastast poissi seksuaalselt ära kasutanud».

Jüri Rosina süüdimõistmine

1954. aastal sündinud Jüri Rosin mõisteti 2007. aastal Tartu maakohtus süüdi alaealiste vägistamises ning talle määrati kuue aasta pikkune vangistus. Süüdistuse kohaselt vägistas Rosin 11-aastase ja 17-aastase poisi. Samuti mõjutas Rosin alaealisi alkoholi tarvitama ning kasutas suguühtesse astumiseks olukorda, mil nad ei olnud võimelised vastupanu osutama.

Sama kriminaalasja raames mõisteti Rosin Tartu maakohtu poolt süüdi aasta varem alaealisele pornograafilise pildi näitamises, lapseealiste seksuaalses ahvatlemises ja alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele.

Tagasi üles