«Juutidele on perekond väga tähtis, seetõttu on meile väga oluline laste käekäik, haridus. Niisamuti püüame hooldada oma vanureid, niipalju kui jõuame,» rääkis holokaustipäeva tähistamisel Tallinncityle antud intervjuus Eesti Juudi Kogukonna juht Alla Jakobson.
Juudi kogukond Eestis väärtustab perekonda ja laste haridust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni sõnul läheb juudi kogukonnal Eestis hästi. «Korraldame palju üritusi, kogukonnas on palju noori, suurem osa programme ongi noortele. Viimase aastaga kasvas kogukonna liikmete arv kolmesaja inimese võrra, need on inimesed kes Eestis elavad, aga pole seni teed kogukonda leidnud, samuti suuremaks kasvanud lapsed – juudi kogukonda võetakse vastu noori alates 13. eluaastast,» rääkis Jakobson.
«Avasime mullu Tallinnas ka juudi lasteaia, seal käib praegu 32 last, mahuks aga 45. Laste vanemad on kogukonna liikmed,» selgitas Jakobson. «Hiljaaegu oli koosolek ka kooli minevate laste vanematega, kokku tuli umbes 60 vanemat, nii et ka koolilapsi jagub,» tundis Jakobson heameelt. « Juudi kool on riigikool, siia võetakse vastu ka teistest rahvustest lapsi, kuid eeldame, et neil on huvi juudi traditsioonide ja kultuuri ning Iisraeli ajaloo vastu,» selgitas Jakobson.
Juudi muuseum Tallinnas sai hiljuti viieaastaseks ja täidab Jakobsoni hinnangul oma koha Tallinnas kenasti. «Osaleme ka muuseumiööl ning mullegi suureks üllatuseks oli terve koridor inimesi täis, kes kõik tahtsid muuseumi külastada. Ma arvan, et kohalikud tunnevad juudi kultuuri vastu suurt huvi ning ka riik suhtub meie kogukonda suure sümpaatiaga ja võtab meid tõsiselt,» kõneles kogukonna juht. «Suhtumine juudi kogukonda sõltub ennekõike inimesest, mitte rahvusest.»
«Väiksed kogukonnad sobivad Eesti kultuuripilti hästi, neid on palju. Juudi kogukonnaga on meil hea koostöö. Iga riik on niipalju rikas, kui palju ta teeb koostööd kõigi siin elavate rahvastega, mina olen nõus koostööle igati kaasa aitama,» kinnitas holokaustipäeval Tallinna Juudi Koolis käinud kultuuriminister Urve Tiidus.
Holokaustipäeva kontekstis rõhutas minister asjaolu, et Eestil on õnnestunud korras hoida mälestuspaigad, näiteks Kloogal, et ka tulevased põlved ajaloo õudusi ei unustaks. «Holokausti mõistmine sõltub inimesest. Kes suudab kaasa tunda, tunneb kaasa ka juudi rahva kannatustele. Meile on tähtis, et ka teised rahvad seda katastroofi mõistaksid – on tähtis, et inimesed suhtuksid üksteisesse austusega,» rõhutas Alla Jakobson.