Sürrealistlik Ilmar Malin

Ilmar Malini installatsioon «Elulõng». Foto: Tartu Kunstimaja

Austusavaldus suurele kunstnikule, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks.

Alustaksin isiklikult. Kui alustasin 1980. aastate algul noore kriitikuna ajalehe Edasi veergudel, kutsus Ilmar Malin mind oma ateljeesse. Saime sõpradeks, arutasime kunstiprobleeme, ja kui ma olin juba Tallinnas, siis Tartus käies astusin alati tema ateljeest läbi.

Luum-galeriis korraldasin tema näituse, mille tarvis taastas ta oma assamblaaže, sealhulgas «Elulõnga», mis on ka praeguse näituse pealkiri. Selle eest sai ta Kristjan Raua preemia.  1994. aastal kavandasime tema näitust ajalooinstituudi galeriis. Malin oli õhevil, arutasime telefonitsi korralduslikke detaile. Malinil oli südamega probleeme ja ta läks südame sondeerimisele. Ise ütles, et puhastavad ära ja kõik saab korda. Siis tuli aga jahmatav ­uudis: kunstnikul oli just sondeerimise ajal süda lõplikult seiskunud.