Saarts: nõudmiste leevendamine ei pane massiliselt parteisid looma

Foto: Urmas Nemvalts

Vähenenud nõudmised liikmete arvule ei pane inimesi massiliselt parteisid looma, sest parlamenti pääsemine ja praegustele parlamendierakondadele konkurentsi pakkumine ei ole lihtne, leidis politoloog Tõnis Saarts.

«Meil ei ole enam üheksakümnendad, kui oli võimalik mõne hea loosungiga tulla ja parlamenti pääseda - need ajad on lõplikult möödas,» ütles Saarts BNSile. «Nõudmised edu saavutamiseks ja poliitikamaastikule püsima jäämiseks on väga kõrged. Ei piisa enam heast programmist ja tuntud liidrist, vaja on ka organisatsiooni ning nišši niigi väga täidetud poliitikamaastikul. See on raske ülesanne ja poliitikat jälgivad inimesed, kes kavatsevad asutada mõne uue erakonna, on ilmselt neist väljakutsetest ka teadlikud,» arutles Saarts.

Riigikogu muutis kolmapäeval erakonnaseadust, vähendades muuhulgas erakonna asutamiseks vajalikku liikmete arvu seniselt tuhandelt liikmelt 500-le. Saartsi sõnul pole tänapäeval tõsise tahtmise korral ka tuhande liikme kokkusaamine tohutult raske ettevõtmine, kuid praegusel ajal erakonna asutamist kavandav seltskond peaks olema edus ja parlamenti pääsemises veendunud.

Politoloog nentis, et väiksem vajalike liikmete arv võib siiski parteide asutamisele julgustada. «Parteisid on Eestis olnud väga palju, kuid parlamenti pääsenuid siiski vähe. Erakondi võib ju korraks, selle seadusmuudatuse ajel, rohkem tekkida, kuid see buum vaibub, kui saab selgeks, et uutel erakondadel on parlamenti pääs väga keeruline. Siis toimuvad ühinemised ja sulandumised,» rääkis Saarts. «Kodanikuaktiivsust võib tõepoolest mõnevõrra rohkem tulla, aga ma ei arva, et see palju praegust pilti muudab,» lisas ta.

Rääkides võimalusest, et parteide loomiseks leevendatud nõudmiste tingimustes võib poliitiline süsteem väga killustuda, ütles Saarts, et see, kui kerge või raske on parteid asutada, pole enamasti määrav. «Näiteks Läti poliitiline süsteem on väga killustunud ja siiani väga ebastabiilne, kuid mitte seepärast, et parteid saab asutada 200 liikmega, vaid hoopis muude tegurite tõttu. Küsimus on selles, kui palju parteisid saab parlamenti,» rääkis Saarts. «Suurbritannias on sadakond erakonda, kuid me ei räägi väga killustunud parteisüsteemist ja ebastabiilsest poliitikast. On kaks-kolm suuremat parteid, mis on parlamendipoliitikas, ja nemad määravad mängu.»

Politoloogi sõnul pole Eesti probleem olnud mitte erakonna asutamiseks nõutav suur liikmete arv, vaid hoopis parlamendiväliste erakondade vähene rahastamine võrreldes parlamendierakondadega. «Liiga suured käärid parlamendierakondade ja parlamendiväliste erakondade rahastamise vahel on aga siiani säilinud ja see on tegelikult üks peamisi takistusi uute jõudude tulekul. Uutele tulijatele polnud tegelikult ka varem niivõrd probleemiks 1000 liikme nõue, vaid erakondade rahastamise reeglid ja ka keeld parteidest koosnevate valimisliitude asutamiseks,» sõnas Saarts.