Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Kadriorgu kavandatakse uusi korterelamuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Tulevase elamukompleksi vaated.
Tulevase elamukompleksi vaated. Foto: Tiit Trummal Arhitektid OÜ

Linnavalitsus esitab homme linnavolikogule kehtestamiseks kuut J. Poska tänava kinnistut hõlmava detailplaneeringu, mis võimaldab rajada alale lisaks olemasolevatele viis kuni kolmekorruselist ja ühe kuni kahekorruselise korterelamu.


Detailplaneeringusse on hõlmatud kuus kinnistut, planeeritava ala suurus on 0,96 ha ning detailplaneeringu koostas K-Projekt AS, vahendas Raepress.

Maa-ala asub J. Köleri, F. R. Faehlmanni, L. Koidula ja J. Poska tänavaga piiratud kvartalis. Tegemist on Kadrioru vanima, niinimetatud slobodaa alaga. Kadrioru pargi ja Luigetiigi vahetus naabruses paiknev asum kujutab endast miljööväärtuslikku elamuala, kus hooned on ehitatud tsaarivenemaa väikelinnadele tüüpiliselt tihedalt tänava äärde. Mitu neist säilinud hooneist on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Kinnistutel olevad puitelamud tuleb vastavalt muinsuskaitse eritingimustele rekonstrueerida/renoveerida.

Planeeringu koostamisel on lähtutud muinsuskaitselistes eritingimustes etteantud kruntide lubatud keskmisest täisehitusest, mis võimaldab taastada kruntidel varem olnud väga omapärase ja tiheda puithoonetega eeslinnamiljöö. Hoone tüübiks on valitud linnavilla, et mitte oluliselt suurendada elanike arvu piirkonnas. Linnavilla tüüpi elamud annavad paremad võimalused ajaloolistele hoonetele sarnase suuruse ja fassaadiloogikaga hoonete projekteerimiseks.

Otstarbe poolest sobivad planeeritavad hooned Kadrioru asumi elukvartalisse. Koos olemasolevatega on alale kavandatud kokku kuni 25 korterit. Uushoonestus peab nii plaanilt, kõrguselt kui fassaadi kujunduselt olema liigendatud, et ehitatavad hooned sobiksid Kadrioru slobodaale iseloomulikku hoonestusstruktuuri.

Materjalikasutus kruntide sügavusse planeeritud hoonete puhul peab lähtuma piirkonnale iseloomulikest traditsioonilistest ehitusmaterjalidest, fassaadide kujunduses tuleb kasutada puitu vähemalt 50 protsendi ulatuses.
 

Tagasi üles