/nginx/o/2014/01/24/2773106t1h54fb.jpg)
Samal ajal kui Tallinna loomaaias kosub jõudsalt väike valge karvakera, võitlevad paljud jääkarud looduses ellujäämise nimel. Kas olukord on tõesti nii tõsine või on nende arv hoopis tõusuteel? Arter reastas mõned levinud vaated nende väljasuremisohu kohta, et saaksite ise lõpliku järelduse teha.
Miks jääkarud on ohus?
• Kliima soojenemist peetakse jääkarude üheks peamiseks ohustajaks. Kui pehmema ilma tõttu sulab merejää kiiremini, on karudel vähem aega jääl oma põhitoitu, hülgeid varitseda ning neil tuleb paremate jahipaikade otsingul liikuda pikki vahemaid. See kurnab karusid, vähendab nende rasvavarusid ning võib saada saatuslikuks poegadele. Mullu avaldasid USA teadlased, et Arktikas võib jäävaba suvi saabuda 2054. aastal. Teised uuringud hoiatavad, et see võib juhtuda juba paarikümne aasta pärast. Lisaks ennustatakse, et kui rohkem jääkarusid liigub kliima soojenemise tõttu üha enam lõuna poole ja pruunkarud põhja suunas, tõrjuvad viimased paindlikumate toitumisharjumuste tõttu jääkarud välja.
• Sagedasemad kokkupuuted inimestega on samuti üks näide kliimamuutuse mõjust. Nii ilmub üha rohkem teateid sellest, kuidas näljased jääkarud on liikunud inimasustusele lähemale, vandaalitsevad metsamajakestes või lausa ründavad inimesi. Teisalt on soojemad temperatuurid meelitanud rohkem inimesi karudele lähemale, mistõttu ohustab loomi ka suurenenud reostus.
• Inimtegevuse mõju suurenemist peetaksegi peamiseks ohuks. Peale selle, et inimesi peetakse kliimamuutuse kurja juureks, on jääkarude kehast leitud elavhõbedat ja muid kemikaale, mis vee ja õhu kaudu karudeni jõuavad. Püsivad orgaanilised saasteained (POP) on ühed ohtlikumad, kuna ei lagune üldjuhul keskkonnas. POP-ühendite kontsentratsioon on kõrgeim toiduahela lõpus asuvates organismides, mis teeb jääkarud eriti haavatavaks. Lisaks on karud häiritud Arktika vetes olevate naftatankerite ja kaubalaevade tõttu.
• Vähenenud kaal on järjekordne näide jääkarude tõsisest olukorrast. Nii kaaluvad emased jääkarud keskmiselt 65 kilo vähem kui 30 aastat tagasi ehk nende tavapärane kaal on 230 kilo ringis. Samuti on nad 35 cm võrra lühemad ehk keskmiselt 220 cm pikad. Lisaks on näljased karud hakanud üha rohkem ründama oma liigikaaslasi.
• Jääkarude küsimus on lisaks kõigele ka poliitiline probleem. Esmalt on sekeldusi jahipiirangutega, kuna riigiti on need erinevad. Nii on Norra ainus riik, mis kaitseb jääkarusid igasuguse küttimise eest, samas kui teistes maades on põlisrahvastel traditsioonide ja kultuuri kaitseks küttimine lubatud.
Kuna jääkarud ei huvitu riigipiiridest, peavad viis jääkaruriiki (USA, Kanada, Venemaa, Taanile kuuluv Gröönimaa ja Norra) tihedalt koostööd tegema, mis muudab kogu asja veelgi keerulisemaks. Lisaks väidavad Kanada elanikud, et teadlaste hinnangud jääkarude arvukuse kohta on liiga tagasihoidlikud ning tegelikult peaksid küttimiskvoodid olema suuremad. Ilmekas näide karude poliitikasse jõudmisest pärineb 2008. aasta USA valimistelt, kui asepresidendi kandidaat Sarah Palin sai endale jääkarude vihkaja tiitli, sest ei pidanud õigeks nende lisamist ohustatud liikide nimekirja.
Miks jääkarud ei ole ohus?
• Arvukus on suurenenud. Vastukaaluks tumedatele stsenaariumidele on viimasel ajal levinud helgemaid uudiseid. Nii teatati mullu, et jääkarusid võib vabas looduses olla kuni 32 000, mis ületab tublisti senised, 20 000 ringis kõikunud prognoosid. Seega peaks karude arv olema hoopis kasvanud, kuna 40 aastat tagasi oli neid 5000 kandis. Kriitikute sõnul võisid aga hoopis varasemad andmed olla puudulikud, mis ei luba põhjapanevaid järeldusi teha. Lisaks kasutatakse karude loendamisel erinevaid meetodeid ning mõni piirkond on jäänud tähelepanuta.
• Jääkarude kaitset kutsutakse sageli suurimaks edulooks loomamaailmas. Tihti tuuakse selle näiteks 1973. aastal sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet viie jääkaruriigi vahel, kuna loomade kaitse eesmärgil soostusid vaenujalal olevad riigid külma sõja ajal isegi koostööd tegema. Sellele on lisandunud mitmeid teisi kokkuleppeid.
• Jääkaruohu rõhutamine on muutunud üha paremaks äriideeks, mistõttu võib tegelik olukord olla meelega ülepaisutatud. Nii kutsuvad turismifirmad inimesi kibekiirelt mõmmikuid kalli raha eest vaatama, kuna peagi seda võimalust enam ei olevat. Jääkarude pealinnaks kutsutud Churchilli Kanadas Manitoba provintsis külastab sel eesmärgil aastas keskmiselt 10 000 uudishimulikku. Lisaks kasutatakse jääkarude pilte mitmete organisatsioonide logodel või artiklites, et pöörata tähelepanu keskkonna kehvale seisule. Seega võib kriitikute sõnul selline pidev kurva olukorra korrutamine tõelist olukorda hoopis mõttetult utreerida.
• Paljud teadlased peavad kogu kõmu kliimasoojenemise ümber müüdiks, põhjendades toimuvat kui osa looduslikust tsüklist. Lisaks on jääkarud seesuguseid ilmamuutusi varemgi edukalt üle elanud. Näiteks avastati paar aastat tagasi, et jääkarusid võis maal näha juba 4–5 miljonit aastat tagasi, mis annab kinnitust, et valged karuotid on pidanud kannatama igasugu kliimamuutusi ja uute oludega kenasti kohanenud.
• Erinevused rühmiti. Kuna jääkarude populatsioon on jagatud mitmeks alamrühmaks vastavalt nende elupaigale, ei saa karude arvukuse vähenemist üheselt kinnitada. Mullu oli 19 grupi seast viies alamrühmas karude arv vähenemas, kahes tõusuteel, kuues stabiilne ning kuue kohta polnu piisavalt andmeid.