/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
Nõukogude aja ühe silmapaistvama arhitektuurimälestise Tallinna linnahalli sulgemisest möödub kevadel viis aastat. Hoone pindadel tegutsevad üksikud rentnikud, kelle pealt laekuvad tulud ning linna toetus võimaldavad kunagist kultuurikolosseumi nii palju kütta, et sees temperatuur alla nulli ei langeks.
Viis aastat suletud linnahall laguneb, läbirääkimised seisavad, tulevik on ähmane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonda kuuluva ja linnavalitsusele linnahalli teemal arupärimisi esitanud Ants Leemetsa kartusel on Tallinna abilinnapea ja linnahalli arendusega seotud läbirääkimiste eestvedaja Taavi Aas ummikus. Leemets kardab, et läbirääkimiste teisele poolele, Tallinn Entertainment LLC-le on antud liiga palju lubadusi ning linn pole suuteline keeruliste rahvusvaheliste lepingutega kaasnevate tingimuste tõttu olukorrast välja astuma.
Abilinnapea Taavi Aas rahustab ning ütleb, et midagi pole lubatud ja ühtki dokumenti pole tänase päevaga alla kirjutatud, tunnistades sellega seda, et tänaseks peagi viis aastat suletud hoone tuleviku osas pole ühtki edasiviivat sammu suudetud teha.
Tallinna linnahalli direktor Tõnu Prööm ütles Postimehele, et rentnike on Tallinna linnahalli pindadel täna 14, kellest suuremad ja olulisemad on kopterireisid ja Lindalines. «Ameeriklased on siin hoones mitu korda käinud. Alguses mulle isiklikult tundus, et huvi neil on, aga eks see kõik ole keeruline. Ma arvan, et kõige raskem ongi neil näha siin mingitki võimalust raha teenida. Sest kui investeerida, ja isegi, kui ainult osaliselt, ootab ju raha sissepanija, et see ka tagasi teenima hakkaks. Millal see ükskord juhtuks, seda on raske ennustada,» rääkis Prööm.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on linn võtnud eesmärgiks 2018. aastaks avada Tallinna linnahallis vähemalt konverentsiruumide osa. «Eesti on nimetatud aastal Euroopa Liidu eesistujamaa ning Tallinnasse on vaja konverentsikeskust. Tallinna linnahallis võiks see paikneda jäähallina funktsioneerinud hoone osas,» näeb Aas.
Prööm usub Aasa plaan pole sugugi mitte võimatu teostada. «Et selleks ajaks saaks vähemalt üks hooneosa valmis ja avatud - miks mitte. Eks see nõuab kiiremat tegutsemist, aga ajaliselt kindlasti jõuaks. Iseküsimus on see, et kust see finants selleks võetakse,» arutles Prööm.
Edasi loe esmaspäevasest Postimehest.