/nginx/o/2012/12/28/1504514t1h5f5d.jpg)
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) kritiseeris oodatult piirilepet Eesti ja Venemaa vahel teatades, et selle allkirjastamine Moskvas vahetult enne iseseisvuspäeva on taotluslik Eesti riigi ja rahva alandamine ning näitab valitsuse täielikku suutmatust rahvuslikke huve väärikalt kaitsta.
«EKRE kutsub sõltumata parteilisest kuuluvusest kõiki riigikogu liikmeid üles lepingut mitte ratifitseerima,» teatas BNSile riigikogus esindamata EKRE esimees, Eesti endine suursaadik Moskvas Mart Helme.
«Igaüks, kes teab midagigi Venemaa bütsantslikust diplomaatiast saab suurepäraselt aru, mida antud koht ja aeg sümboliseerib,» lausus Helme. «Venemaa teab, et plaanitud kujul on piirilepe vastuolus meie põhiseadusega, et absoluutne enamus eesti rahvast on selle sõlmimise vastu ja et tegemist on meie riikliku järjepidevuse ning territoriaalse terviklikkuse lammutamisega ilma, et Eesti pool kõige vähimatki vastu saaks. Moskva diplomaatia on manööverdanud meie valitsuse manguja rolli, kes on nõus täitma iga Venemaa seatud tingimust, et viia läbi oma riigi ja rahva reetmine. Välisminister Urmas Paet tõestab seda, minnes Vabariigi aastapäeva eel Moskvasse oma riiki reetma. Paralleel 1939. aastaga on karjuv.»
EKRE on seisukohal, et plaanitav piirileping on vastuolus mitmete Eesti põhiseaduse sätetega ning seega on leppe allkirjastamine vastuolus Eesti riigi ühiskondlikku leppe alusdokumendiga.
«Uue piirileppe sõlmimisele peab eelnema õigusriigile kohane põhiseaduse muutmine, mitte selle teadlik ja tahtlik rikkumine valitsuse ja riigikogu poolt,» lausus Helme. «Oleme pöördunud nii presidendi kui õiguskantsleri poole selleteemalise protestiga, mõlemalt institutsioonilt oleme saanud vastuseks poliitilisest retoorikast tiine formalistliku õigustuse plaanitavale riigireetmisele. Erakond on seisukohal, et nimetatud leping on ka poliitiliselt Eestile rängalt kahjulik, kuna Eesti loobub oma territooriumist ning varadest, samas kui Venemaa ei ole teinud ega kavatsegi teha omalt poolt ühtegi vastutulekut Eesti nõudmistele, olgu selleks okupatsiooni tunnistamine ja hüvitamine, Tartu Ülikooli varade tagastamine, Eestile oluliste arhiivide avamine jne.»
Helme sõnul näitas Vene välisministri Sergei Lavrovi hiljutine pressikonverents selgelt kätte Venemaa järgmiste nõudmiste ja surveavaldamise fookuse, milleks on vene keelele eriõiguste saavutamine Eestis, eelkõige hariduses.