/nginx/o/2008/07/25/59836t1hfdd7.jpg)
Klooga harjutusvälja keskkonnamõjude hinnangu aruande kohaselt ei mõjuta kaitseväelaste väljaõpe harjutusväljal oluliselt sealset looduskeskkonda, kui võetakse arvesse vajalikke piiranguid.
Ministeerium: Klooga linnud on laskmistega harjunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi teatel on näiteks harjutusväljal elav linnustik suuresti juba laskmistega harjunud ning harjutusväljal olevate nõmmkoosluste püsimiseks on pidev tallamine isegi vajalik.
Ministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kaasiku sõnul on olulisemaks lahendamist vajavaks probleemiks ümberkaudset elanikkonda häiriv müra. Aruanne pakub lisaks müra ja selle häirivust vähendavatele abinõudele välja ka kaks võimalikku alternatiivi harjutusvälja edasiseks arendamiseks, millest ühe puhul viidaks üks laskeväli ja sihtmärgiala Klooga alevikust kaugemale lääne poole.
«Koostöös kaitseväe, keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega tuleb meil leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, et võimalikult hästi oleksid ühitatud nii kaitseväe väljaõppevajadused kui ka kohalike elanike huvid,» lisas Kaasik.
Klooga harjutusvälja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 10. juunil Klooga noorte- ja kultuurikeskuses.
Valitsus asutas Klooga harjutusvälja ametlikult 2008. aasta juulis. Harjutusvälja kasutavad peamiselt Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Kaitseliidu Harju malev, vähemal määral Tallinnas paiknevad kaitseväe üksused ning vajadusel ka politsei- ja piirivalveamet ja päästeamet.
989,9 hektari suurusel harjutusväljal plaanitakse kasutada kuni 12,7-millimeetrise kaliibriga tulirelvi, tankitõrjegranaadiheitjaid ja 81-millimeetriseid miinipildujaid.